Oma nimega lõbusalt mängiv restoran ei taha raamides püsida ka toiduga, mida nad külalistele pakuvad. Resto on avamisest saadik püsivalt Tartu paremate hulgas. Aga toit on olnud püsimatu. Kõigepealt pakuti lihtsaid roogasid kohalikelt peenardelt pärit toorainetest. Sealt ju pärineb ka restorani nimi. Siis aga mindi iga menüüga järjest peenemaks. Toorained jäid ikka rohkem tagaplaanile ja kokatehnikad tõusid aina enam esiplaanile. Külalistele see meeldis. Umbroht oli Tartus selgelt eristuv restoran.

Ilusad suveilmad kutsuvad ringi sõitma. Iga suve üks “kohustuslik” sihtkoht on Tammuri – Erki Saare ühemeherestoran. Küllap kõige suurem toiduga seotud eksootika, mida Eestil on pakkuda.

GMP Pühajärve restoran töötab otsekui toidulabor. Kõige rohkem on peakokka Koit Uustalu nähtud viimasel ajal tomatitega mehkeldamas. Tulemused on silmaga nähtavad ja keelega katsutavad. Tomatisupile, mida nad praegu pakuvad, Eestist vastast ei leia.

Ega niisugust asja väga tihti kogeda saagi. Restorane, kus tegijate erilised anded saavad kokku teistest suurema tahtejõu ning selgelt eristuva kontseptsiooniga, sünnib harva. Ja ka nendest kolmest näitajast veel ei piisa. Lisaks on vaja veel kapitali. Teistest palju rohkem kapitali.

Möödunud aastal meeldis meile Haapsalu Grand Holm Marina restoran väga. Pidasime seda möödunud suve üle Eesti kohaks. Sellel aastal on resto grammi võrra parem nagu baarman Paap Pihelgas ja peakokk Demo Kaev tagasihoidlikult väidavad.

Lõpuks ometi on Tallinnast saanud päris mereäärne linn. Kunagi, aastaid tagasi, sai külalise viia Pirita jahtklubisse ja see oligi kõik, mis Tallinnas merega seoses näidata oli. Nüüd võib öelda, et uusarendused lausa võistlevad omavahel, kes Tallinnast parema mereääre-mulje suudab jätta.

Pädastes käimine vähemalt üks kord aastas on kujunenud meile traditsiooniks. Sellel on kaks põhjust. Esiteks – seda taevalikku rahu Pädaste mõisaõuel ja rannal tahaks kogeda nii tihti kui vähegi võimalik. Teiseks – Pädastesse on igal aastal uus huvi minna. Sellest, et seal peakokad vahetuvad paari-kolme aasta tagant, on saanud nende firmamärk. See, kuidas iga kokk igal uuel kevadel on saare ellu sisse elanud ning seda omal moel restorani külalistele edasi annab, on olnud igal aastal kordumatu. Ka see suvi ei olnud erand.