Päike kuulutab kevadet ja ahvatleb eriolukorra tardumusest üle saama. Mõtlema selle üle, kuidas on otstarbekas käituda, et mitte anda viirusele täiendavaid võimalusi, kuid ikkagi hoida elus kodunt väljassöömise valdkond. Uksed hakkavad taas avanema, kuid tasa ja targu. Ettevaatlikult.

Neil, kes ennustasid restoranivaldkonnale suurt tagasiminekut, näib vähemalt praegu olema õigus veel laiemalt, kui nad ise arvata oskasid. Jah, restorane jääb vähemaks, hinnad lähevad odavamaks, töötajatele ei saa maksta enam neid palku. Aga, et restoranid hakkavad pakkuma nostalgiatoitusid ja koduseid lemmikuid?

Esimesed (ja ühtlasi viimased) teated restoranidelt, mis pärast karantiini lõppemist enam uksi ei ava, on nüüd tõsiasi ka Eestis. Üle tema kohta pika aja taas intervjuu andnud maailmas kõige enam kõneainet põhjustav kokk Rene Redzepi oli samuti ebalevam kui ei iial varem.

Restoranide uksed on nüüd mõneks ajaks kinni. Nende suletud uste taga peetakse peiesid ja katsikuid ühteaegu. Sest ühed uksed ei avane enam mitte kunagi. Teiste taga sündis just uus idee. Eelmise kriisi ajal (kuigi kriis ise oli hoopis teistsugune) juhtus ju korra juba täpselt seesama. Jah, täna ja praegu laguneb kõik seni olnu laiali. Aga just täna ja praegu sünnivad ka järgmise perioodi suured võitjad. Küllap saab neid tutvustama hakata õige pea.