Eesti suved olid pikki aastaid kitsid heade ilmade poolest. Küllap huvitas rannarahvast ilusatel päevadel vaid päike, liiv ja vesi, sest toit, mida suurtes randades ja nende lähedal  pakuti, oli ilmselt kah nendest kehvadest suveilmadest inspireeritud.

Küllap on iga selle loo lugeja ise kogeda saanud, kui võimas tunne on süüa mõne veinimaja või õllekoja omas restoranis. Juua söögi kõrvale jooke, mis valmivad siinsamas ja mille kohta käivaid lugusid on just äsja kuuldud. 

Lõpuks ometi on kätte jõudnud aeg, kus Eesti toit ei tammu paigal ja ei otsi uusi ideid ainult minevikust. Üks kolmest õest, Kerti Vissel, võttis lihtsalt ette ja sebis ennast maailma ühte kõige jälgitumasse restorani – Noma Kopenhaagenis – praktikale. Aga praktikast endast ei võtnud üle seda, kuidas niisama suure arvu kokkadega, kui saalis on külalisi, pakkuda viimastele ülimalt töömahukat ja peensusteni lihvitud kokakunsti. Vaid hoopis selle, kuidas töötada toorainetega nii, et nende kõige paremad omadused tuleksid esile.

Tähelepanu! Tegemist on räige toidupornoga! Siit edasi lugemine on rangelt keelatud alaealistele ja ei ole soovitav nõrganärvilistele.