Ajakiri

Taluköögi uus tase

12. Juuli 2021

 

Lõpuks ometi on kätte jõudnud aeg, kus Eesti toit ei tammu paigal ja ei otsi uusi ideid ainult minevikust. Üks kolmest õest, Kerti Vissel (ülemisel pildil keskel) võttis lihtsalt ette ja sebis ennast maailma ühte kõige jälgitumasse restorani – Noma Kopenhaagenis – praktikale. Aga praktikast endast ei võtnud üle seda, kuidas niisama suure arvu kokkadega, kui saalis on külalisi, pakkuda viimastele ülimalt töömahukat ja peensusteni lihvitud kokakunsti. Vaid hoopis selle, kuidas töötada toorainetega nii, et nende kõige paremad omadused tuleksid esile.

Tulemuseks on uus Eesti taluköök. Tegelikult mitte mingi ime. Niisugused talurestod peaksid olema igas külas, kus midagi kasvatatakse.

 

 

Kolme Sõsara Hõrgutised saab alguse mitte taluresto välisukselt, vaid hoopis kasvuhoonest ja peenramaalt. Mitte ainult enda omadest, sest ka väike resto kulutab igasugust kraami vägagi ohtralt. Nii on iga tooraine, mis jõuab lauale, kas oma kätega kasvatatud või on selle kasvamist oma silmadega jälgitud.

 

 

Kuigi resto toit on pealtnäha lihtsamast lihtsam kodutoit, valmib see oluliselt pikema töö tulemusena ning tehakse tipprestoranide teadmiste ning töövõtetega. Tulemuseks on värskemast värskem ning puhastest puhtamate maitsetega lõuna- või õhtusöök.

Väike resto toetab ja arendab kohalikku kogukonda. Ärgitab kasvatama sparglit ja muud, mida muidu ei kasvatataks. Hangib kõike nii lähedalt kui võimalik. Ainult külaliste tulekule ei seata piire. Nemad võivad tulla nii kaugelt, kui heaks arvavad.

 

 

Tullaksegi Tartust ja Tallinnast, aga ka kohapealt Lüllemäelt, vaatamata sellele, et toidul on Tallinna restorani hind. Kõige oma kätega tegemine ongi kulukam ja palju suurem väärtus kui hulgikaupmehelt mujaltoodetud saamislugude asemel dotatsiooniga toodetud massikauba võimalikult odavate hindadega sisseostmisel.

Resto külalistele seda väga seletama ei peagi. Teavad juba ise.

Ja veel ühes asjas on kolme õe resto teenäitaja. See on kohaliku toidu sobitamine kohaliku joogiga. Baarikummutisse on valitud valdavalt kohalikud joogid. Need klapitatakse söökidega nii oskuslikult, et nüüd on vaja kiiresti teha kohaliku kogukonna arengus järgmine samm. Leida öömajavõimalus restotäiele külalistele.

Möödunud aastal kirjutasime Lüllemäest kui täiesti tundmatust kohast. Järgmisel aastal küllap juba küsime, kas on veel keegi, kes Lüllemäest ei ole kuulnud?

Reserveeri laud

 

Veel

Otsime Eesti kõige paremat pitsat ja pitsarestorani

  Pitsast on vägisi saamas uus Eesti rahvusroog. Ilma naljata. Agaramad pitsameistrid on pikalt otsinud ja leidnud enda jaoks kõige sobivama kohaliku jahu. Paremates pitsarestoranides kasutatakse ainult juuretisega taignast, ja katteks kasutatakse igasugust kohalikku kraami kuni vürtsikiluni välja. Konservatiivne eestlane ei ole niisugust toiduga mängimist...
Loe edasi

Helsingi muutub külastaja jaoks järjest huvitavamaks

  Pitsast on vägisi saamas uus Eesti rahvusroog. Ilma naljata. Agaramad pitsameistrid on pikalt otsinud ja leidnud enda jaoks kõige sobivama kohaliku jahu. Paremates pitsarestoranides kasutatakse ainult juuretisega taignast, ja katteks kasutatakse igasugust kohalikku kraami kuni vürtsikiluni välja. Konservatiivne eestlane ei ole niisugust toiduga mängimist...
Loe edasi

GOSPA. Heaoluturismi maaletooja.

  Pitsast on vägisi saamas uus Eesti rahvusroog. Ilma naljata. Agaramad pitsameistrid on pikalt otsinud ja leidnud enda jaoks kõige sobivama kohaliku jahu. Paremates pitsarestoranides kasutatakse ainult juuretisega taignast, ja katteks kasutatakse igasugust kohalikku kraami kuni vürtsikiluni välja. Konservatiivne eestlane ei ole niisugust toiduga mängimist...
Loe edasi