Ajakiri

Tähelepanu! Tegemist on räige toidupornoga! Siit edasi lugemine on rangelt keelatud alaealistele ja ei ole soovitav nõrganärvilistele.

Nii. Need, kes nüüd lugemist jätkavad on siis ilmselt täisealised, aga oma närvide vastupidavuses ärge ikkagi lõpuni kindlad olge. Varuge igaks juhuks veidi validooli käeulatusse.

Õhtusöök pop-up toiduteatris algab kutsele mittevastavas stiilis väga siivsalt. Säravates õhtukleitides naised ja neid saatvad oluliselt ilmetumad mehed limpsivad vahuveini ja haukavad sprotileiba tervitusampsudeks kõrvale. Õhtu juht teatab igale tulijale, mis nimega lauas tema jaoks koht leidub. Et laudade nimed on Porn Star, Sperm jne, paneb kergelt muigama, aga suuremat elevust ei tekita.

Siis juhatatakse külalised laudadesse, mis asuvad kesklinnas mahajäetud maja kolmandal korrusel. Täissoditud seinad, prügikottidega kaetud laed, diskopallid, valgusprožektorid, võimsalt mürtsuv muusika saatel ringi liikuvad fetišitele viitavates kostüümides tegelased… Kõik see kokku tekitab üsna tõetruu mulje otskui oleks kamp Lasnamäe elanikke hõivanud jalakäijate tunneli, et üheskoos maha panna korralik pidu ehedas Lasnamäe stiilis.

Ainult joogikaardid laual on üleüldisest stiilist täiesti väljaspool. Paremad prantsuse šampanjad ja teised mitte vähem õilsad joogid ei ole eespool kirjeldatu repertuaarist. Seda mõistavad ka korraldajad ning vea parandamiseks pakuvad plastikkanistrist sooja viina. Jooki millele on püütud anda ühe eespool mainitud laua nimele vastav välimus. Ja nii edasi.

Kõik on väga kitš, kuni ennast ilmutab õhtu peategelane – peakokk ise. Keha katmas ainult kokapõll, suunurgas poolikuks suitsetatud sigarett ja käes poolikuks joodud viinapudel. See etteaste muudab kitši ehedaks ning siitpeale on kokk pidevalt pildis.

Kokal on lisaks toiduvalmistamisele veel teinegi kandev roll – karistada neid, kes on kodukorra vastu eksinud. Selleks on tal kaks atribuuti: suur roosa dildo ja purk musta kaaviari (ehtsat mitte feiki). Kui arvate, et vähemalt ükski eespool kirjeldatud säravas õhtukleidis ja hoolikalt meigitud daamidest nüüd nina kirtsutab, oma käekoti ja mehe kaasa haarab ning põlglikult lahkub, siis eksite täiega. Kõik tahavad karistada saada.

Anthony Bourdaini kirjeldused kirevast kokaelust jäävad Glory Hole’is toimuvaga võrreldes möödunud sajandisse. Peoperemeeste joogid teevad oma töö ja publik võtab järgneva etenduse kandvad rollid juba enda kätte üle.

Siiamaani surmtõsisena, et mitte öelda pühana hoitud toiduteema üle irvitatakse korduvalt, pikalt ja mõnuga. Sealjuures on pakutav toit maitse ning teostuse poolest tasemel, milleni suurem osa linna restodest ei küündi.

Järgmisel päeval kisub ikka veel lõuga viltu nagu eelmisel õhtul põhjalikult “peeti pannud” Lasnamäe mehel. Ja naine kõrval pahvatab aeg-ajalt ilma mingi põhjuseta naerma.

Vot niisugusel õhtusöögil sai käidud. Aga teie oma, kui olete endale suutnud pileti sebida, saab olema sootuks teistsugne. Kui lugemise ajal validooli vaja ei läinud, siis võtke see igaks juhuks Glory Hole’i ikkagi kaasa. Kuidas süda reageerib sellele, mida silmad ei usu nägevat ja kõrvad kuulvat, on etteaimamatu.

www.gloryhole.ee