Aga see ei ole midagi enneolematut. Kui möödunud aastaid täpsemalt meenutama hakata, siis enam-vähem iga kümne aasta tagant on toimunud midagi niisugust, mis restoranimaailmale suurema või väiksema väljakutse esitab.

Nii ütleb ta enda kohta ise ja seda arvamust tuleb uskuda, sest kes inimest ikka paremini tunneb, kui tema ise. Aga Peetril on veel üks oluline arvamus – puudujäägid talendis saab korvata tööga. Ka seda peab uskuma, sest Eesti soost Eesti kokkadest ei ole keegi teine maailma mastaabis nii kõrgele tõusnud ega kaugele jõudnud.

Fotografiska restorani tuntakse ja siia tullakse ikka peamiselt söögi pärast. Aga sagedasemad külalised on kindlasti olnud siin korra või mitu üldse mitte tühja kõhu tõttu, vaid hoopis huvi pärast selle vastu, millega üllatavad baarilett ja joogikaart.