Kas on võimalik, et Balti Jaama Turu ja Telliskivi linnaku vahel võib olla üks tähelepandamatu koht? Võib küll. Ka need, kelle GPS kohale toob, vaatavad mõnda aega nõutult ringi, enne kui sisseminekuks õige ukse leiavad. See koht on pagarikoda-kohvik Karjase Sai ning Café Tempo.

Tervasaari on tilluke legendaarne saar Helsinki kesklinna kõrval. Kunagi olid siin tõrvalaod. Ainsana tänaseni säilinud ühes endises laohoones on alates 1967. aastast tegutsenud restoran. Sajand vahetus, aga restoran jäi otsekui vanasse sajandisse kinni, kuni 2021. aasta lõpus pani uksed lõplikult kinni. 

Jaapani toidukultuur on imeline. Seda võib tundma õppida terve elu, aga lõpuks tuleb ikka tunnistada, et kõigest aru ei saa. On ju raske mõista, et kogu maa kõige lugupeetumat sushit valmistatakse metroo sissekäigu ühes väikeses sopis. Ja üldse annab ka kõige kiidetumaid restorane üles leida. Need on reeglina pisikesed ja tähelepandamatud. Ainus, mis tähelepanu tõmbab on söök ja selle valmistajate pühendumus oma tööle.

Möödujale ei paista Nomade olevat midagi erilist. Väike majanurgaresto. niisugune, nagu neid maailmas on tuhandeid. 

Minge pealegi mööda, sest ega sisse hirmus palju inimesi ühekorraga ei mahugi. Või no – oleneb. Kui söögilauad kõrgendatakse baarilaudadeks ja toolid visatakse välja, siis ikka mahub küll. Ja Nomades tuleb seda ette küll.

Kui perekond Šmakovid lõpetasid restorani Tartar tegevuse, andis Andrei Šmakov kohe mõista, et uus ja sootuks teistsugune restoran tuleb. Kui aeg on selleks küps. Ainult see aeg sai küpsks väga pikkamööda. Siiski. Siin ta nüüd on – Restoran Riva.