Kapten Gnutovit, Aleksander Gnutovit, teate? Kui ei tea, siis olete paljust ilma jäänud. Endisest laevakaptenist on tänaseks saanud kõikide Eesti foodie’de kapten. Tema koduhoov Kakumäel on otsekui väike Itaalia. Ilmast ilma tehakse siin süüa, teinekord kutsutakse lauda ka mööduvad võhivõõrad.

Möödunud nädal oli Goût de France ehk Maitsva Prantsusmaa nädal. Mitte ainult Eestis, vaid üle kogu maailma pakkusid restoranid Prantsuse roogasid. Eestis osales selles aktsioonis rekordarv söögikohti, lisaks tulid Tallinnasse külla seitse kokka Prantsusmaa gastronoomiapealinnast Lyonist. Nad tegid tutvust Eesti maitsetega ja pakkusid omalt poolt õhtusöögi kolmes erinevas restoranis.

  Külalislahkuse valdkonnas toimub areng omapäraselt. Kõige levinum mudel on niisugune, et päris pikka aega ei toimu mitte midagi ja seejärel – lühikese ajahetke jooksul – juhtub kõik see, mida pikisilmi ja kaua oodatud oldi ning rohkemgi veel. Ise kõige selle keskel olles ei pruugi kõike tähelegi panna. Kui tahate selle mudeli toimimist näha kohe […]

Praegusel ajal restoranidest rääkides pannakse tähele peamiselt ühte tegelast – peakokka. Teised restoranitöötajad jäävad rohkem varju. Omanikke otsekui ei oleks olemaski. Eks ühelt poolt restoranipidamine ja -omamine ongi olnud valdkond, kus suuri saavutusi väga ette ei ole näidata. Teiselt poolt on meie söögikohtade väga hea tase üheks kõige olulisemaks põhjuseks, miks Eestisse üldse soovitakse reisida.

Mida käesolev kevad heitlikule ilmale lisaks veel kaasa toob, seda me praegu ei tea. Aga viis aastat tagasi, vot siis alles oli kevad! Avati kaks restorani, mis kiiresti said nii heaks, et praegu on nende päralt meie restoranide edetabeli esimene ja teine koht. Aga mis veel tähtsam – White Guide’i määratluse kohaselt on mõlemad Global Master Level ehk ülemaailmne kõige kõrgem liiga. Michelini skaalal tähendab niisugune tase kahte või kolme tähte. Jutt käib restoranidest NOA Peakoka Pool ja Ö.