Zebra oli kummalise saatusega söögikoht. Algul populaarne, siis iga aastaga järjest tähelepandamatum. Nüüd sai ring täis sellega, et resto kunagi käivitanud Andrei Šmakov on jälle tagasi ning koos abikaasaga loovad kohale uue nime ja kontseptsiooniga uue alguse.

Restoran Juur ajab oma juured üha sügavamale Eesti restoranimaastiku mulda. Praegu, kus fine dining on riskantne ettevõtmine, teevad nad seda mõnuga ning suuremas ulatuses kui ei keegi teine. Eeskuju võetakse Kopenhaageni parematelt paikadelt. See on kaugel lihtlabasest kopeerimisest, mida Eestis kas ajapuudusel, päris oma ideede nappuses või lihtsalt küündimatuse tõttu paraku üha kasvavas mahus tehakse.

Distantsi poolest on Aasia maitsed meie kohalikest nii kaugel, kui üldse olla saab. Ja mitte ainult distantsi poolest. Pigem on kõik sealne risti vastupidine meie siinsele. Aeg-ajalt on vastandeid ikka tõmmanud teineteise poole. Täpselt nii praegu toidumaailmas ongi. Põhjamaise kombineerimine Aasiapärasega on olnud trendikas juba mõnda aega.

Kolm Tallinnale kõige lähemat väärikat söögikohta Narva maantee veeres asuvad kolme järjestikuse poolsaare tipus. Kui nende asukohta kaardil vaadata, oleks otsekui tegemist kolmeharulise kuningakrooniga. Ja kuninglikkus ei ole nende restoranide puhul üldse mitte ülepakutud väljend.

Järgmise peatuse saab teha juba kolme kilomeetri pärast. Kes selle vahele jätab, kahetseb hiljem kibedasti. Tegemist on ühega kahest selle aasta suurest uudisest Narva maantee veerel – see on restoran Tulivee. Pärast pisukest külavaheteedel ukerdamist avaneb ülev vaade. Restoranimaja sobib piltilusasse mereranda paadisadama kõrvale kui valatult.

Konarlik ja kehvavõitu Narva maantee omandab pisitasa uut ilmet ja paremat sõidetavust. Arenguga käivad kaasas ka võimalikud peatuskohad. Kui seada eesmärgiks peatuda igas söögikohas, mis pakub märkimisväärset elamust, siis võib teekond osutuda üllatavalt pikaks. Meie sõitsime Narvast Tallinna üheksa peatusega!