Author Archives: Piret Hanson

Vana Turg on Tallinna vanalinna üks kõige käidavamaid kohti. Olde Hansa on siin asunud juba ligi 30 aastat. Huvitaval kombel on aga kohalikel inimestel eelarvamusi selle koha suhtes palju rohkem, kui teadja arvamusi. Isegi need, kes siia tööle kandideerivad tulevad tihti kohale eelarvamusega. Huvitav miks?

Nagu ikka maikuu esimeses pooles on Ida-Virumaa jutuaineks rohkem, kui muul ajal. Kui uudishimu meelitab uudistama kohapeale, siis on hea teada, kus korralikult süüa antakse.

Selle aasta Falstaffi restoranigiid soovitusi jälgides jäävad siinkandis sõelale neli üksteisest väga erinevat kohta.

Päris tabav! Küllap on paljude nende ilme, kes on jälginud Tallinnas aadressil Olevimägi 9 toimuvat, just niisugune. Intrigeeriv ja saatuslik aadress siin tegutsenud restoranide jaoks. Pikka aega sellele aadressile nime teinud Bocca ruumidesse kolis pärast selle sulgemist ambitsioonikas Ore.  Ka see oli väga hea restoran. Küllap vist liiga hea väikese Tallinna jaoks. Sest peagi tuli 38, mille pompöössed seinamaalingud on paljudel tõenäoliselt siiani silmade ees. Ja nüüd on Boa.

Laias maailmas laineid lööva Mehhiko köögiga restorane Eestis just ülemäära palju ei ole. Eks ole ka meie siinne elustiil sealsest üksjagu erinev. Seepärast näeb Põhjamaade populaarsetes Mehhiko restoranides palju ladina-ameeriklasi, kellele tuliste maitsete ja kirgliku suhumise maaletoomine ei ole probleem.

Mõnes mõttes on meie külalislahkus oma arenguspiraalil jõudnud sinna, kus oldi kord juba selle sajandi esimese kümnendi lõpul. Siis oli liiga palju kalleid klassikalisi restorane. Nüüd ka. Selleks, et areneda edasi, tuli minna tagasi lihtsakoelisemate ja taskukohasema te kontseptsioonide juurde.

Tundub, et  meie selle aasta külalislahkuse kõige suuremad uudised hakkavad tulema Eestimaa erinevatelt äärealadelt. Teenäitaja on Ilmaveere. Ei ole küll enam mingi uus koht, aga oma külalistele uusi kogemusi pakkumast ei väsi.

Sinimandria – uus tegija Tartu restoranimaastikul – lisab linna poolt pakutavale külalilahkusele uusi dimensioone.

Bocuse d’Or. Prantslased oskavad. Nii, nagu on šampanja klass omaette vahuveinide seas, on Bocuse võistlus klass omaette kokavõistluste seas. Sellel esindatud olla ihkab kogu maailm. Iga kahe aasta tagant Lyonis kooskäimine tähendab suhtlemisvõimalust ja otsekontakti kokandusmaailma koorekihiga.

Väliselt ei ole Maidla Resorti restorani Soo puhul midagi uut märgata. Aga ukse taga, mille avamist soovitavad kõik siinmail ilmuvad restoranijuhid, on toimunud oluline muutus.

Kui Aarde Pagari Leivabaar on Telliskivi hästi hoitud saladus, siis kohe selle kõrval asuv Baar Mr. Ouzo on vist isegi veel suurem saladus.