Kategooria: Määratlemata

Möödunud nädalal toimus Eesti restoranielu lõppeva aasta kulminatsioon. Saime vastused kahele kõige olulisemale küsimusele. Kas Eesti saab uue kõige parema restorani? Ei saanud. NOA Peakoka pool kaitses oma positsiooni edukalt. Ning kas restoran Vincents on ka sellel aastal kõige parem Baltimaades? Ei ole. White Guide hindas Vincentsi ühe punkti võrra paremaks, kui restoran oli möödunud aastal, kuid NOA Peakoka Pool osutus pidurdamatuks.

Mõned päevad tagasi tuli välja teade, et Pädaste mõis on valitud TOP 100 pelgupaiga sekka maailmas. Õigemat sõna, kui “pelgupaik”, annab Pädaste kohta otsida. Aga missugune pelgupaik oleks see mõis ilma restoranita Alexander? Seda ei oska mõeldagi või ette kujutada.

Musita on nõutuks tegev restorani nimi. Seda juhul, kui eeldada, et nimi on tuletatud sõnast musi. Valed eeldused viivad valede järeldusteni. Musita tähendab hoopis hispaania keeles muusat. See muusa ongi ennast nüüd värskelt sisse seadnud aadressil Köleri 2, aga ta ei kutsu mitte Hispaaniasse, vaid hoopis eksootilisemasse Peruusse.

Zebra oli kummalise saatusega söögikoht. Algul populaarne, siis iga aastaga järjest tähelepandamatum. Nüüd sai ring täis sellega, et resto kunagi käivitanud Andrei Šmakov on jälle tagasi ning koos abikaasaga loovad kohale uue nime ja kontseptsiooniga uue alguse.

Restoran Juur ajab oma juured üha sügavamale Eesti restoranimaastiku mulda. Praegu, kus fine dining on riskantne ettevõtmine, teevad nad seda mõnuga ning suuremas ulatuses kui ei keegi teine. Eeskuju võetakse Kopenhaageni parematelt paikadelt. See on kaugel lihtlabasest kopeerimisest, mida Eestis kas ajapuudusel, päris oma ideede nappuses või lihtsalt küündimatuse tõttu paraku üha kasvavas mahus tehakse.

Distantsi poolest on Aasia maitsed meie kohalikest nii kaugel, kui üldse olla saab. Ja mitte ainult distantsi poolest. Pigem on kõik sealne risti vastupidine meie siinsele. Aeg-ajalt on vastandeid ikka tõmmanud teineteise poole. Täpselt nii praegu toidumaailmas ongi. Põhjamaise kombineerimine Aasiapärasega on olnud trendikas juba mõnda aega.

Kolm Tallinnale kõige lähemat väärikat söögikohta Narva maantee veeres asuvad kolme järjestikuse poolsaare tipus. Kui nende asukohta kaardil vaadata, oleks otsekui tegemist kolmeharulise kuningakrooniga. Ja kuninglikkus ei ole nende restoranide puhul üldse mitte ülepakutud väljend.

Järgmise peatuse saab teha juba kolme kilomeetri pärast. Kes selle vahele jätab, kahetseb hiljem kibedasti. Tegemist on ühega kahest selle aasta suurest uudisest Narva maantee veerel – see on restoran Tulivee. Pärast pisukest külavaheteedel ukerdamist avaneb ülev vaade. Restoranimaja sobib piltilusasse mereranda paadisadama kõrvale kui valatult.