Edasi, tagasi ja edasi-tagasi. Vaade restoranı Moon eduloo köögipoolele
8. Jaanuar 2018
Pilt: Lauri Laan
Sõna: Aivar Hanson
Mäletan Roman Zaštšerinskit kümme aastat tagasi, kui Eesti Maitsed avalikustas esimese meie restoranide TOP30. Tema lootsitud Ö uhkeldas selle tabeli tipus ning Romani jalad ulatusid maa peale vaid hädavaevu. Ta tundus vahest veidi vähem siiras ja südamlik, kui praegu, või jäid need omadused lihtsalt väga suure enesekindluse ja ambitsiooni varju. Igatahes oli kogu maailm “he’s cup of tea” ja üleilmne tunnustus oli vaid aja küsimus. Kõige lähema aja. Tee sai viia ainult edasi.
Roman, tema poolvend Igor ning abikaasa Jana osutusid fenomenaalseteks ajamärkide lugejateks. Kaks aastat hiljem töötasid kõik kolm unistuste ametikohtadel erinevates tipprestoranides. Aga valitses sügav kriis. Restoran oli lihtinimese jaoks sõimusõna, sest seal nõuti niisuguseid summasid, mida järjest harvemad olid nõus maksma. Bistroo oli niisamuti sõimusõna ehk madala kvaliteedi sünonüüm. Restot ei olnud veel jõutud välja mõelda. Ainus moodus olla toitlustusettevõtluses, mis “käis kah”, oli kohvik. Kolmik tegi pretsedenditu otsuse. Nad lõpetasid oma töölepingud ning asutasid ettevõtjate-töötajatena kohviku Moon. Kõigi suud olid imestusest ammuli, sest see tee ei viinud ju mitte edasi, vaid hoopis tagasi.
Veel kaheksa aastal hiljem on Jana just sünnitanud Zaštšerinskite perre teise lapse. Igorile endiselt ei meeldi pikkasid juttusid rääkida, kuid selle juures on ta alati heatujuline ning muhe. Roman aga tulistab veerandtunnise vestluse käigus (rohkemaks ei ole eriti aega) enam restorani omamise ja juhtimise kuldseid näpunäiteid, kui üks juhtimiskonsultant suudab terve päeva jooksul. Nende restoran (kõik on õige – restoran ja mitte kohvik) Moon on igati edukas ettevõtmine. Niisamuti nende teine söögikoht Kolm Sibulat. Jutust koorub kokkuvõtlikult välja edu ootamatu valem – minna ei tule ei edasi ega tagasi, vaid kogu aeg edasi-tagasi-edasi-tagasi.
Jälgi meid