Ajakiri

Õhtupoolik, kui restosse pildistama läheme, ei ole päris igapäevane. Külas on kokakool “Kirju Köök” ning suurele mängutoale lisaks on ka vähemalt kolmandik söögitoast laste tegemisi täis. See ei takista mängutoas askeldavate väiksemate laste vanematel endale laua ja meelepärase toidu leidmist või niisama telefoni näppimist. Ja ära mahub veel ka üks väiksem seltskond, kes tähistab sünnipäeva.

Restoran rõkkab rõõmust, aga see ei väljendu valjus käras, vaid rohkem keskendunud tegutsemises. Restorani “hing” Kadi Jaanisoo räägib, et söögikoht sündis isiklikust kogemusest, kus vankriealise või pisut vanema lapsega linnas ringi liikudes ei olnud just liiga palju kohti, kuhu sööma minna.

Söömine ongi Kniks ja Kraapsus korraldatud pisut ebatavaliselt. Kõigepealt satub siseneja leti ette, millest üks osa on buffet-laua päralt. Kui mudilane mängutuba silmab, ununeb tühi kõht sootuks. Parem on proovida laps enne mängude algust ära toita, ning selle juures on rüblik kindlasti kannatamatu.

Aga kui kannatust jätkub, siis saab süüa tellida ka lühikesest a la carte menüüst. Toidud on mõnusalt koduse väljanägemisega ja maitsvad. Nende valmistamist korraldab restorani teine “hing” Maris Gusev. Lahkudes tõdeme, et Kniks ja Kraaps ei ole “kindlasti ainult lastega” koht. Siia võivad koduse toidu lembelised täiskasvanud ka ilma lasteta tulla. Kõhu saab kindlasti täis ja igav ei hakka täpselt niisama kindlasti.

SaveSave