Kategooria: Määratlemata

Pädastes käimine vähemalt üks kord aastas on kujunenud meile traditsiooniks. Sellel on kaks põhjust. Esiteks – seda taevalikku rahu Pädaste mõisaõuel ja rannal tahaks kogeda nii tihti kui vähegi võimalik. Teiseks – Pädastesse on igal aastal uus huvi minna. Sellest, et seal peakokad vahetuvad paari-kolme aasta tagant, on saanud nende firmamärk. See, kuidas iga kokk igal uuel kevadel on saare ellu sisse elanud ning seda omal moel restorani külalistele edasi annab, on olnud igal aastal kordumatu. Ka see suvi ei olnud erand.

Tabac… Vastab alati ootustele ja oskab neid iga kord veidi ületada ka. Sinna võib minna jooma klaasi õlut või siis kulgema ehk improviseeritud degustatsioonimenüüle, just nii nagu meiega juhtus. Sinna võib minna madalate või kõrgete ootustega. Ja ka päris ilma igususte ootusteta. Tabac toob rahuolu hinge.

Kus on kõige parem söök Tallinnas? Vastus sellele küsimusele oleneb suuresti vastajast endast ja erinevaid vastuseid on rohkesti. Aga ärme aja seda asja liiga keeruliseks. Restoranid võistlevad omavahel järjest vähem, palju tõsisemaks on läinud võistlus linna erinevate osade vahel.

Seda, mis toimus Eesti käsitööõllega, nimetatakse revolutsiooniks. Vähe on meie pisiriigis seda, mis kõnetab kogu maailma. Õllesõprade segmendi jaoks on Eesti tõepoolest tõotatud maa. Aga kas olete pannud tähele, et küpsemas on järgmine, mahu poolest väikesem, aga kvaliteedi poolest pigem kõrgemal tasemel revolutsioon? Džinn on uus õlu.

Eesti restoranimaailm kobrutab. Kuidagi teistmoodi praegu toimuvaid arenguid sõnastada ei oska. Sünnid ja surmad toimuvad ettearvamatult ja silmapilkselt. Mitte mingisugused seaduspärasused ei näi enam kehtivat.

Oleme kevade jooksul Pärnus käinud päris mitu korda. Ikka on see linn andnud mõne uudisega selleks põhjust. Kogusime need kõik siia kokku ja tõdeme nüüd – Pärnu on suveks valmis. Kui sinna lähete, siis vaadake, et pikemaks ajaks või siis mitu korda. Muidu ei jõua te kõike uut ja huvitavat, mida sellel linnal on pakkuda, ära maitsta.

Teiste turgudega võrreldes on Balti Jaama Turg poisike – asutatud 1993. aastal. Missugune turg siis välja nägi, seda ei pea mälusoppidest otsima, seda võib praegugi näha uue turuhoone-taguse platsi ääres.

Omada mustlaspruulikoda on Eestis ikka veel moodne, aga mustlasrestoranidest (nendest, mis rändavad ringi ja tegutsevad ajutistes ruumides) väga ei räägita. Küllap sellepärast, et neid väga ei olegi. Aga praegu üks on.

Hotell ja restoran Antonius tõi 10 aastat tagasi Tartusse niisuguse ööbimise ja toitlustuse taseme, mida selles linnas varem ei olnud. Möödunud nädalal kogunesid restorani esimesed töötajad Marko Lumera ja Roman Altmart koos praeguse koosseisuga Antoniuse kümnendat sünnipäeva tähistama.

Kas olete mõelnud selle peale, et restoranide poolest võistleb Kadriorg juba mistahes teise linnaosaga. Olgugi, et vanalinn, Rotermanni ja Telliskivi on palju tuntumad. Kadriorus on kindla koha sisse võtnud Nop, Gourmet Coffee, Salt, Mantel ja Korsten ja nüüd Radio…