Kategooria: Määratlemata

See peaks olema Eesti rekord. Just nii mitu pudelit on ühe aasta jooksul üks restoran ära müünud ühe tootja šampanjat. See oli paar aastat varem või paar pärast 2004. aastat, restoran oli Vertigo ja šampanja Charles Mignoni oma.

Kapten Gnutovit, Aleksander Gnutovit, teate? Kui ei tea, siis olete paljust ilma jäänud. Endisest laevakaptenist on tänaseks saanud kõikide Eesti foodie’de kapten. Tema koduhoov Kakumäel on otsekui väike Itaalia. Ilmast ilma tehakse siin süüa, teinekord kutsutakse lauda ka mööduvad võhivõõrad.

Möödunud nädal oli Goût de France ehk Maitsva Prantsusmaa nädal. Mitte ainult Eestis, vaid üle kogu maailma pakkusid restoranid Prantsuse roogasid. Eestis osales selles aktsioonis rekordarv söögikohti, lisaks tulid Tallinnasse külla seitse kokka Prantsusmaa gastronoomiapealinnast Lyonist. Nad tegid tutvust Eesti maitsetega ja pakkusid omalt poolt õhtusöögi kolmes erinevas restoranis.

  Külalislahkuse valdkonnas toimub areng omapäraselt. Kõige levinum mudel on niisugune, et päris pikka aega ei toimu mitte midagi ja seejärel – lühikese ajahetke jooksul – juhtub kõik see, mida pikisilmi ja kaua oodatud oldi ning rohkemgi veel. Ise kõige selle keskel olles ei pruugi kõike tähelegi panna. Kui tahate selle mudeli toimimist näha kohe […]

Praegusel ajal restoranidest rääkides pannakse tähele peamiselt ühte tegelast – peakokka. Teised restoranitöötajad jäävad rohkem varju. Omanikke otsekui ei oleks olemaski. Eks ühelt poolt restoranipidamine ja -omamine ongi olnud valdkond, kus suuri saavutusi väga ette ei ole näidata. Teiselt poolt on meie söögikohtade väga hea tase üheks kõige olulisemaks põhjuseks, miks Eestisse üldse soovitakse reisida.

Mida käesolev kevad heitlikule ilmale lisaks veel kaasa toob, seda me praegu ei tea. Aga viis aastat tagasi, vot siis alles oli kevad! Avati kaks restorani, mis kiiresti said nii heaks, et praegu on nende päralt meie restoranide edetabeli esimene ja teine koht. Aga mis veel tähtsam – White Guide’i määratluse kohaselt on mõlemad Global Master Level ehk ülemaailmne kõige kõrgem liiga. Michelini skaalal tähendab niisugune tase kahte või kolme tähte. Jutt käib restoranidest NOA Peakoka Pool ja Ö.

Eesti on käsitööõlle suur maa. Kuidas siin? Eks suurtel on ikka suuremad probleemid kui väikestel – seda saame seekord Eesti kohta tõdeda. Toit on meil hea ja õlled on meil head, aga… Omavahel kokku ei taha need sobida. Õllede maitsed käivad ülbelt toitude maitsest üle.

Pruulikoda Põhjala sai oma nime selle järgi, et ainult 2% kogu maailma inimestest elab pruulikoja asukohast Eestis veel rohkem Põhja pool. Siinses valdavalt jahedas ja sageli külmas kliimas on hea juua tumedat õlut. See loob sooja enesetunde. Balti porter Öö on just niisugune. Ja on veel oluline ka selle poolest, et tegemist on Põhjala esimese pruuliga, mis valmis mustlasõllena, kui oma pruulikoda ei olnudki.

ESA 8. Veinimessi galerii Jookide serveerimine jääb Eesti restoranides valdavalt söögipakkumise tasemele alla, kipub olema üksluine ja samad joogid on paljude restoranide lemmikud. Ometi on joogiäri Eestis väga konkurentsitihe ning saada peaks olema kõike, mida hing ihkab. Veinimess näitab kindlasti hästi kõike seda, mis saadaval on ning boonuseks hulgaliselt uudiseid pealekauba. Võtame selle messi põhjalikult […]

Juur ja Ore on kaks restorani, mis hingavad kuklasse Eesti restoranide edetabeli juhtkolmikule. Kahte restorani ühendab üks omapärane seik – mõlemad on asukoha mõttes ette võtnud mission impossible’i.