Kategooria: Määratlemata

Eestlastele on Leedu tuttav maa. Vähemalt nii me ise arvame. Kõik on seal käinud, kõik on seal nähtud. Ometi võivad mõned muutused toimuda välgukiirusel. Toiduteema näiteks ei ole Leedu puhul kunagi olnud eriliseks kõneaineks. Muidugi sai seal söönuks, kuid erilisi hetki ja jagamisväärseid muljeid ei tekkinud.

Alter Ego on Rotermanni kvartali üks vanematest restoranidest. Vahepeal on kvartali söögikohtade arv jõudsalt kasvanud ning vanemad olijad kipuvad jääma tähelepanust kõrvale. See on viga. Katsetused tapaserestoranidega Tallinnas on jõudnud niikaugele, et vaid üks ehedalt Barcelona-hõnguline restoran ongi veel jäänud.

Mäletan Roman Zaštšerinskit kümme aastat tagasi, kui Eesti Maitsed avalikustas esimese meie restoranide TOP30. Tema lootsitud Ö uhkeldas selle tabeli tipus ning Romani jalad ulatusid maa peale vaid hädavaevu. Ta tundus vahest veidi vähem siiras ja südamlik, kui praegu, või jäid need omadused lihtsalt väga suure enesekindluse ja ambitsiooni varju. Igatahes oli kogu maailm “he’s cup of tea” ja üleilmne tunnustus oli vaid aja küsimus. Kõige lähema aja. Tee sai viia ainult edasi.

Aasta on küll juba uus, aga mitte kuidagi ei saa veel ühele poole juttudega sellest, mis toimus eelmisel, restoranidele väga heal aastal. Uute söögikohtade avamisi jätkus lausa aasta viimaste päevadeni. Kaua tehtud kaunikene – niimoodi võib öelda kaheaastase ettevalmistuse tulemusena lõpuks uksed avanud austribaari Nautilus kohta.

Olevimägi on väga eriline tänav Tallinna vanalinnas. Eriliseks teevad selle tänava restoranid. Ja mitte niisama restoranid, vaid tipprestoranid. Sõnaga “tipp” on küll kokkade ja restoranidega seoses väga hoolimatult ümber käidud. Kõik leemekulbi liigutajad ja söögikohad, mis mingil moel meedias figureerivad, on kohe “tipud”. Sellistel puhkudel väga õigustatud jutumärgid unustatakse aga ära.

Lähme Lätti maitsereisile! Huvitav, kas kellelegi on üldse kunagi niisugune ettepanek tehtud? Uuest Põhjala köögist sai kiiresti Skandinaavia rahvaste identiteedi vaat et kõige olulisem osa. Aga Baltimaade uued maitsed on suures osas endiselt avastamata maa. Haarame siis mõttest kinni ja võtame avastatusretke ette.

Peresõbralik restoran – kõlab pisut kummaliselt, kas pole? Missugune söögikoht siis ei ole peresõbralik? Tõepoolest, mõned väga kõrge tasemega restoranid dikteerivad ka meil käitumisreegleid ning väikesed lapsed ei ole ilma tingimusteta teretulnud. Kuid niisuguseid on väga vähe.

Möödunud nädalal toimus Eesti restoranielu lõppeva aasta kulminatsioon. Saime vastused kahele kõige olulisemale küsimusele. Kas Eesti saab uue kõige parema restorani? Ei saanud. NOA Peakoka pool kaitses oma positsiooni edukalt. Ning kas restoran Vincents on ka sellel aastal kõige parem Baltimaades? Ei ole. White Guide hindas Vincentsi ühe punkti võrra paremaks, kui restoran oli möödunud aastal, kuid NOA Peakoka Pool osutus pidurdamatuks.

Mõned päevad tagasi tuli välja teade, et Pädaste mõis on valitud TOP 100 pelgupaiga sekka maailmas. Õigemat sõna, kui “pelgupaik”, annab Pädaste kohta otsida. Aga missugune pelgupaik oleks see mõis ilma restoranita Alexander? Seda ei oska mõeldagi või ette kujutada.