Kategooria: Määratlemata

Kolm Tallinnale kõige lähemat väärikat söögikohta Narva maantee veeres asuvad kolme järjestikuse poolsaare tipus. Kui nende asukohta kaardil vaadata, oleks otsekui tegemist kolmeharulise kuningakrooniga. Ja kuninglikkus ei ole nende restoranide puhul üldse mitte ülepakutud väljend.

Järgmise peatuse saab teha juba kolme kilomeetri pärast. Kes selle vahele jätab, kahetseb hiljem kibedasti. Tegemist on ühega kahest selle aasta suurest uudisest Narva maantee veerel – see on restoran Tulivee. Pärast pisukest külavaheteedel ukerdamist avaneb ülev vaade. Restoranimaja sobib piltilusasse mereranda paadisadama kõrvale kui valatult.

Konarlik ja kehvavõitu Narva maantee omandab pisitasa uut ilmet ja paremat sõidetavust. Arenguga käivad kaasas ka võimalikud peatuskohad. Kui seada eesmärgiks peatuda igas söögikohas, mis pakub märkimisväärset elamust, siis võib teekond osutuda üllatavalt pikaks. Meie sõitsime Narvast Tallinna üheksa peatusega!

Tuulepealne maa. Kõlab väga efektselt, eks ju? Ja emotsionaalselt niisamuti. Tuulepealseks maaks võib pidada kõiki Eesti saari ja rannikualasid, kuid üks laid vastab sellele nimetusele lausa iga oma sentimeetriga. See laid on Viirelaid.

“Lapsed söönuks” on Eesti juhtivate restoranide initsiatiiv koguda Toidupanga tegevuse toetuseks 25 000 eurot. Kuidas see saavutatakse? 9. oktoobril toimub Swissotelis nende restoranide ühine õhtusöök. Üks pilet õhtusöögile maksab 125 eurot, kokku müüakse 200 piletit.

Veel kümme aastat tagasi oli Pariis Eesti kokkade jaoks ulmelinn – suurema osa jaoks kauge ja kättesaamatu, mõnedele hoopis aaretelaegas. Need viimased käisid sealt ideid korjamas täpselt nii nagu metsast seeni: Eestis realiseeriti see, mis Pariisis maitseti, iseenda loomingu pähe ja väherännanud publik ei suutnud uskuda oma suud, silmi ega kõrvu.

Juba mõnda aega on Nõmme keskuses, otse turu kõrval, avatud restoran Kius. Uksest sisse astudes saab kohe selgeks, et Kiusu avamine ei ole enam mingi uudis. On teisipäeva varajane õhtupoolik, aga kõik lauad on reserveeritud.

Täna algav nädal jääb kultusliku staatuse saavutanud restorani Bocca viimaseks. Legendi ärasaatmine toimub soliidselt ja rahulolevalt. Kui kellegi silmades saavadki olema pisarad, siis rohkem rõõmust, kui kahjutundest. Oma töö niisugusest viljast nagu on olnud restoran Bocca, ei oska paljud restoraniettevõtjad isegi mitte unistada.

Selle eest, et meie restoranides jäävad joogid söökidele alla, on neid sarjatud sellest ajast peale, kui jookide pakkumist söökide kõrval tähele panema ja väärtustama hakati. Veel mõni aasta tagasi oli meil praktiliselt ainult üks restoran – Dominic –, kus korraldati veinimeistrite õhtusööke. Viimasele lisandusid Ribe ja Leib, korraks pälvis tähelepanu ka Platz. Nende jaoks, kes teavad, on alati olemas olnud Gloria Veinikelder. Ja oligi kõik.

Huvitavad lood kala ja mereandide söömise võimalustega mereäärses linnas muudkui jätkuvad. Läbi aastate oleme tundnud muret, et ükski kalarestoran Tallinnas ei taha pidama jääda. Neid on avatud ja suletud kokku juba lugematu arv. Sellel aastal on Tallinnas juurde tulnud kaks mereandidele spetsialiseerunud söögikohta: The Seafood Bar ning Finlandia Caviar. Ja on põhjust arvata, et need jäävad ka püsima.