Kategooria: Määratlemata

Maadeavastaja Otto von Kotzebue’d meenutavad Tallinnas tänav ja Harjumaal mõis, Alaskas aga lausa tema nime kandev linn. Kõue Mõis on sisustatud Kotzebue värvikatest reisidest inspireerituna. Seal tasub kindlasti veeta vähemalt üks öö. Kotzebue tänaval on just valmimas Otto maja, mis algselt oli ehitatud hoopiski NSVL kommunistliku partei rajoonikomitee hooneks. Siis sai sellest maksuameti maja ja nüüd lõpuks elumaja.

Bea Johnson ja Peeter Pihel asuvad üks ühes ja teine teises maailma otsas. Nad tegelevad piisavalt erinevate asjadega selleks, et omavahel üldse mitte kokku puutuda. Aga ometi see juhtus. Mõneti sümboolse ja põgusa kokkupuute peamine põhjus on alalhoidlik mõtteviis – ära viska minema seda, mida on võimalik kasutada.

Kuidagi on niimoodi välja kujunenud, et igal kevadel läheme korra kaema, mis toimub Pädastes. Heas restoranis on peakoka vahetus harva juhtuv suur sündmus, millega seoses alati spekuleeritakse palju. Otsitakse intriigi, skandaali, mida iganes… Pädaste restoranis Alexander vahetuvad peakokad palju sagedamini, kui mujal. Aga nemad on sellest välja kujundanud hoopis midagi firmamärgi taolist, mis aitab restoranil olla pidevas arengus ja alati aktuaalne.

Tabac asub Tallinna vanalinnas kurikuulsa Suur-Karja tänava servas. Kahtlane on see tänav isegi nende jaoks, kes sinna kaua aega jalgagi pole tõstnud. Tegemist ju tuntud lärmi-tänavaga, mille asukatel on õhtuti raske sõba silmale saada. Lärm tänaval kasvas üle lärmiks meedias ja mujalgi. Ka see oli vali ning kestis kaua.

Kes restorani Mantel ja Korsten aadressi ei tea, see vist söögikohta üles ei leiagi. Pisike puumaja ühes hoovis ei hakka suuremate vahel silmagi. Ometi asub selles Eesti kõige tuntuma restoraniperekonna Zaštšerinskite kõige uuem ja kõige ilusam restoran.

Aga nad tegid seda ometi. Torrese veinimaja ja Leib Restot ühendab konservatiivne ja jätkusuutlik suhtumine kõigesse, mida nad teevad. Torrese teekond lihtsate veinide valmistajast maailma üheks kõige prestiižikamaks veinimajaks on olnud kiire ja muljetavaldav.

Kui Parrot MiniBar aasta tagasi Vana-Posti tänaval uksed avas, oli kõhklejaid ja kahtlejaid kõvasti. Tegemist ei olnud mingi järjekordse restoraniga, mis soovib meeldida kõigile, kuulab kõiki ja proovib teha ka seda, mida “kõik” soovivad.

Kõlab ähvardavalt? Sugugi mitte. Kõigel, mis ei ole igavene, on oma elukaar. Aga miks rääkida juba sulgemisest koha puhul, mis just äsja avati? Ikka seepärast, et tegemist on Jahu ühe eripäraga. See söögikoht on loodud kolmeks aastaks, sest kolme aasta pärast on samale kohale planeeritud juba hoopis uus hoone.

Eesti õlu elab paraegu läbi murrangulist ajajärku. Six-pack’i-mehest diivanil televiisori ees hakkab pisitasa saama ajalugu. Õlu on jõudsalt teel samasuguse kultuuri poole, mida seostatakse veini joomisega.