Ajakiri

Kuressaare Hafen, Pädaste Jahtklubi ja Koguva sadama Noodakuur on Saare- ja Muhumaa selle suve värvid. Kes neid kogeda ei ole jõudnud, peaks veel kiiresti proovima, sest järgmine suvi on järgmisel aastal ning siis on jälle kindlasti paljud asjad hoopis teistmoodi.

Kõige suurema emotsiooni kolmest restost saavad kindlasti need, kellel on võimalus teha veesõidukiga ring ümber Saare- ja Muhumaa. Aga ka maad mööda kohalejõudnu päralt on saarte kõige uuemad toiduelamused ilusasti olemas.

Hafen

Kõigil, kes kunagi on jalutanud Kuressaare jahisadama ümbruses või ööbinud Georg Ots Spas, on Hafenist oma mälupilt kindlasti olemas. Sadamahoone ja selle ümbrus sööbivad mällu oma iluga. Enne Hafenitki on proovitud seal ka ilusaid maitseid pakkuda, aga väga hästi ei ole välja kukkunud.

Nüüd on. Hafen on Kuressaare restoranide seas värvikas ja täiesti oma maitsega uustulnukas. Saarlaste jaoks on siinne köök pisut oma ja rohkem võõras. Mujalt tulnule näitab, et saarel ollakse muu maailma mekkidega hästi tuttavad ning osatakse neid moodsalt pakkuda. Kokad Kaupo Raaper ja Mikko Laaster on suutnud kokku panna kõigist teistest Saaremaa restoranidest eristuva menüü, millel on nii tegu kui nägu, aga mis kõige tähtsam – ohtralt oma maitset.

Kui nälg üldse ei näpista, tasub ikkagi Hafenisse minna. Väikesele dringile. Siit 30 kilomeetri kaugusel Lahetagusel välja mõeldud Lahhentagge Gin maitseb Saaremaal hoopis teistmoodi, kui mujal maailmas. Päriselt ka!

Pädaste Jahtklubi

Pädaste Jahtklubi ei ole endale suvaliselt uhket nime võtnud. Purjepaadist olenevalt võtab Eesti küllap üks kõige väiksem sadam tulijad külalislahkelt vastu. Ja Pädastes vahet ei tehta. Tulgu külaline jalgsi, auto, paadi, või… Helikopteriga.

Pädaste õu on maagiline paik. Siin on kaks püsiasukat – Rahu ja Vaikus. Küllap oleks isegi ööbimine Pädaste luksuslikus mõisas hoopis teistsugune elamus, kui sinna ei viiks tee läbi niisuguse maagia.

Jahtklubil on olnud viimastel suvedel erinevad operaatorid, kuid praegune sobib siia oma söögi ja joogiga vahest kõige paremini. Peamajast erinevalt pakutakse siin täiesti teistsugust toitu. See valmib elaval tulel külaliste silmade ees ning maitse muutub eriliseks siis, kui kõrvale rüübata kõige sobivamat Muhu õlledest.

Idülli saab veel nautida 15. septembrini.

Noodakuur

Hooajaline on ka resto Noodakuur Muhu saare teisel küljel Koguva sadamas. Noodakuuri ja uut hooajalist külalismaja Bottengarn kõrvalmajas peavad sellel suvel Kadri Kroon ja Arho Anttila. Kas on tuttavad nimed? Võib ilma liialdamata öelda, et tegemist on Eesti restoranikultuuri sügavalt mõjutanud inimestega, kes nüüd mõjutamist jätkavad.

Kas mäletate restorani Le Bonaparte Tallinna vanalinnas Pikal tänaval? Meie aja kõige esimene ehtne Prantsuse fine dining koos nimeka prantslasest peakokaga. Kadri ja Arho restoranis said käed toiduseks mitu praeguse aja väga tegijat kokka.

Aga vahepeal on muutunud sajand ja nüüd elatakse teistsugust elu. Peene toidu asemel on tähelepanu keskpunktis aus toit. Ja just niisugust Noodakuuris pakutaksegi. Pepsid kokad kipuvad virisema, et meie kohalik tooraine on kõikuva kvaliteediga. Kadri ja Arho on tee näitamisega uuel ringil. Ahvenad meres ei ole ühesuurused ega veised-lambad niidul kõik joonlauaga mõõdetud kehaehitusega. Ometi on need kõik söögi tegemiseks kõlbulikud olnud varem ja on nüüd ka. Süüa peab tegema sellest, mis on. Mitte sellest, millest osatakse.

Võib silmad suureks ajada ja küsida, kas hautis ja pada on kõige õigemad suvetoidud? Aga koostisained, millest kõige parem roog on justnimelt hautis tekivad aastaringselt. Ja Koguval võetakse vabalt. Kompleksivabalt. See on kirjutatud ka menüüsse. Toidud teevad huvitavateks Noodakuuris pigem nende saamislood. Näiteks ahvenad on suitsutanud endine vallavanem, kelle eelmine amet valdade ühendamisega ära kadus. Ei tea, kuidas mees vallavanemana oli, aga kalasuitsutamises talle vastast ei ole. Hommikul sadamas jalutajad saavad samadest ahvenatest kastis pilti teha ja Instagrami laikimiseks üles riputada. Samuti ilupilte niidul jalutavatest veistest ja lammastest, kelle maine teekond siinsamas pajas või pannil otsa saab.

Käspri Maie kasvatab kõrvaltalus aiamaal rabarbreid ja teeb nendest oivalist napsi. Seda pakutakse palavatel päevadel Spritzina lahedatest retroklaasidest. Noodakuuri lühike, aga ohtralt avastamisrõõmu pakkuv joogikaart väidab ühte: pane autovõtmed ära ja leia endale öömaja. Selleks ei peagi veel kusagile sõitma. Kohapeal saab valida kogunisti kolme väga erineva variandi vahel. Sellesama Maie talumajutus – rustikaalne. Kaldale kuivale veetud paadis – mere-eksootiline. Külalismajas Bottengarn lamuurne.

Suve lõpetame kõik Koguvas!