Kategooria: Määratlemata

Kodunt väljas söövad eestlased endiselt väga konservatiivselt. Restorani minnakse peamiselt midagi tähistama. See, mida tähistatakse, võib mõnikord olla väga leidlik, kuid restoranis söömisse suhtumist, kui millessegi erakordsesse, see ei muuda.

Kui Telliskivi keskust kujutada ette ühe suure tordina, siis oleks restoran Trühvel kirsiks sellel tordil, ehk kõige “restoranim” söögikoht. Niisugune on Trühvli ambitsioon. Hinna- ja sisekujundusega on see kindlasti saavutatud, aga sööjate nimel käib Telliskivis võistlus iga päev. Just nimelt võistlus ja mitte võitlus, sest konkureerivaid söögikohti ühendab kõigepealt huvi, et söödaks Telliskivis ja mitte […]

Eestlane on lihasööja rahvas. Sealihaga oskame toimetada väga otstarbekalt. Muude lihadega on arenguruumi rohkem. Eriti suur väljakutse (ja samas ka võimalus) on veiseliha.

Korralikud lihapoed ja -restoranid hakkavad riburada tekkima. MEAT on selles ahelas kõige uuem tegija. Enne aastavahetust avatud restoran-pood sai õigelt ajastatud avamisega rohkelt tähelepanu, aga oma koha kätte võitlemine seisab alles ees.

Mon Repos on tähelepanuväärne restoran. Maja uksed ei olnud veel täiesti avatud, kui juba pudenes esimene tunnustus. Kolleegid, Eesti kõige paremate restoranide peakokad, hääletasid Vladislav Djatšuki Aasta Tegijaks. Töö eest, mille vilju keegi veel ei olnud maitsnud, kuid mille imepärasuses keegi ei kahelnud.

Uute trendide loomisega me siin Eestis ei hiilga. Pigem sörgime sabas. Ükskord suurema, teinekord väiksema vahemaaga. Ja ka siis rohkem kopeerime teistelt, kui oma originaalse lähenemisviisiga uusi suundi näitame.

Hiljuti avalikustatud Eesti Maitsete Restoranijuht 2017 kolab ringi ka kohtades, kuhu on harvem asja, ning soovitab restosid, mida paljud ei pruugi üldse teada. Üks niisugune söögikoht on Kohalik. Selle võib leida Tallinna kesklinnast mitte väga kaugelt Uue Maailma asumist, Koidu ja Videviku tänava nurgalt.

Mida te teate Valgevene köögist? Ilmselt mitte midagi, või siis väga vähe.
Ega palju teadma ei peagi. Isegi ühest sõnast piisab. Ja see sõna on: grenka. Niisugune on Tallinna ainsa valgevenepärase restorani nimi. Kõige ülejäänuga aitab kõikvõimas Google.

Eesti Maitsete käesoleva aasta restoranijuht soovitab külastada rohkem kui sadat söögikohta üle kogu Eesti. Mimino on nende hulgas esimest korda. Kõige idapoolsem, asub Jõhvis. Autoesinduse, tööriistakeskuse ning bensiinijaama naabruses otse Narva maantee kõrval. Asukoht ilmselt maitseelamusi otsima ei kutsu.

Kui Talinna vanalinna all-linnas on piltlikult öeldes üks söögikoht teise küljes kinni, siis üleval Toompeal on olukord teine. Mõne restorani asukohta peab peast teadma, sest vastasel juhtul on seda raske üles leida. Pildilolevas majas peidab ennast Alexander Chef’s Table, millele viitab vaid väike silt maja seinal uksekellanuppude kohal.