Ajakiri

PANGE TÄHELE, LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK!

13. Veebruar 2017

Paar päeva tagasi toimus restoranis Monaco Pinotage’i veiniõhtusöök. Põgusal pilguheidul ei erinenud see sadadest samalaadsetest veiniõhtusöökidest mitte millegi poolest. Aga tegelikult oli see söök otsekui suure jäämäe väike veepealne tipp.

Meile meeldib ennast ikka võrrelda Põhjamaadega, kuid seda tehes kipume jätma tähelepanuta mujal toimuva. Küllap praegu kõige kiirem söögi- ja joogivaldkonna areng toimub meist päris kaugel, kuid ometi meiega paljus uskumatult sarnasel maal – Lõuna-Aafrika Vabariigis.

Pange tähele ja jälgige seal toimuvat! On väga tõenäoline, et nii mõnedki uued trendid saavad edaspidi alguse sealt.

Kuuekümmend veinitootjat oli LAV-s sajandivahetusel ning Kaplinna elanikkond ei küündinud miljonini. Täna on veinikodasid kohe seitsesada ning Kaplinnas elab üle kolme ja poole miljoni inimese. Uusi söögikohti lisandub iga päev sõna otseses mõttes. Söögi ja joogi hinna ning kvaliteedi suhe on uskumatu.

Monaco ei olnud Pinotage’i õhtusöögiks juhuslik koht. Restoraniga sama katuse alla kolis hiljuti LAV-i aukonsulaat. Sööki ei korraldanud juhuslikud inimesed. Vaho Klaamann on LAV-i aukonsul Eestis ja väikest viisi veinikaupmees, kelle online veinipood westcape.net ühte kõige kvaliteetsemat LAV-i veinide valikut kogu Euroopas. Ja Pinotage on LAV-is aretatud viinamarjasort, millele nimekad veiniajakirjanikud ei ennustanud vähimatki tulevikku, kuid pidid sööma oma sõnad juba paar aastat hiljem. Kristel Nõmmik on endine sommeljeede assotsiatsiooni president ning praegune Nordic hotelli toitlustusjuht. Virko Tugevus on restorani Monaco peakokk.

Küllap on igaüks joonud kunagi mõnda Lõuna-Aafrika veini, sest nende saadavus Eestis on päris hea. Sellest joomisest on siis jäänud mulje, et tegemist on küllalt odavate, kuid sama hinnaklassi teiste veinidega võrreldes täitsa joodavate veinidega. Ja see on tõsi.

Kui aga ostate mitte kõige odavamaid Lõuna-Aafrika veine, siis panete tähele, et need on tihti oluliselt paremad, kui mujalt pärit sama hinnaklassi veinid. Seesama Simonsigi klassikalisel meetodil valmistatud vahuvein konkureerib vapralt šampanajadega. Et selles veenduda, on vaja vaid korraldada pimedegustatsioon.

Õhtusöögi järgmisi veine enam niisama lihtsalt ei leia. Lõuna-Aafrika oma 100 000 hektari veiniväljadega on väiksem Bordoo piirkonnast Prantsusmaal. Kui see jagada veel 700 tootja vahel, siis on väga lihtne mõista, et üksikute tootjate üksikute veinide kogused võivad olla väga väikesed. Täpselt nii ongi lood Aalderingi Pinotage Blanc’iga, valge veiniga, mis on tehtud punastest viinamarjadest. Julge eksperimenteerimine on LAV-i tormiliselt arenevas veinitööstuses igapäevane nähtus.

Kui veiniga eksperimenteeritakse julgesti, siis kodune söögitegemine on Lõuna-Aafrikas väga konservatiivne ning toorained üllatavalt needsamad, mida meie siin maakera teises otsas niisama meelsasti kasutame. Õhtusöögi esimene vaatus kammkarbid muskaatkõrvitsa velouté’ga, on alati kestva Lõuna-Aafrika suve ühendamine Eesti talvega. Kammkarpidest ja kõrvitsast peetakse lugu mõlemal maal. Hautised ja püreed on aga rohkem meie teema siin Eestis. Värskeid köögi- ja puuvilju saab Lõuna-Aafrikas aastaringselt, sellest johtuvalt töödeldakse toitu ning rakendatakse erinevaid kokatehnikaid seal meist oluliselt vähem.

Õhtusöögi teises vaatuses moodustavad söögi-joogi paari mustjuure kreemsupp ja Spioenkopi “1900” Pinotage. Lõuna-Aafrikast toodud kuivatatud liha ribad panevad supi Pinotage’i kohta väga õrnamaitselise ( veinimeister on suur Pinot Noir’i fänn ning püüab ka teistest viinamarjadest veini panna maitsma sellega sarnaselt) veiniga imehästi kokku sobima.

Komas vaatus toob esile Lõuna-Aafrika veinivalmistamise oskuse kõige kõrgemal tasemel. Kanonkop Pinotage 2012 tunnistati möödunud aastal kõige paremaks sellest sordist tehtud veiniks maailmas ning veinimeister Abrie Beeslaar pälvis teist korda aasta maailma parime veinimeistri tiitli.

Virko Tugevus pakub selle kõrvale mooritud mahelambatalle kooti. Mahetoit on Lõuna-Aafrikas söögilaual igapäevaselt, olgu siis kodus või restoranis.

Pidusöögi lõpetavad šokolaad ja Steytler Pinotage 2010 Kaapzichti veinimajast. Nende veinivalduste kõige kõrgemale mäeküljele ronides avaneb lummav vaade Table Mountain’ile. Tee peal saab maitsta Pinotage’i viinamarju, mille 2006 aasta saagist tehtud vein tunnistati parimaks ühest viinamarjasordist tehtud punaveiniks kogu maailmas. Konservatiivsed veinikriitikud olid sunnitud oma arusaamasid revideerima ning tunnistama, et Uue Maailma sordid ning veinivalmistamise oskused ei jää Vanast Maailmast maha.

Selle juures jäävad veiniajaloo pöörajad ise väga tagasihoidlikuks. Kaapzicht näeb efektsete veinimõiste vahel välja otsekui talumajapidamine. Omanikud teevad ise kõiki igapäevasid töid ningninvesteerivad iga-aastase tulu kohe tootmisse tagasi.

 

Lõuna-Aafrika on suurte vastuolude maa, kus tohutu kiirusega arenev veinimajandus tõmbab jõuga kaasa toidu ja majutuse ning viimastega koos veel mitu muud majandusharu.

Lõuna-Aafrika veinid teevad eriliseks kliima ning maastik. Poolsaare tipus saavad kokku kaks ookeani, millelt puhuvad erinevad külmad ja soojad tuuled. Mäed vahetuvad orgudega ning sellega kaasnevad suured temperatuuride erinevused. Pinnas on väga vahelduv. Sellega seoses ei saa mitte kusagil mujal maailmas nii väikeselt alalt nii erinevate maitseomadustega viinamarju ning veine. Seda näitas väga ilmekalt ka Monaco Pinotage’i õhtusöök.

Igal endast lugupidaval veinimajal LAV-s on külaliste kostitamiseks oma söögikoht, kui mitte mitu. Toit ei tohi jääda veinile alla. Meil on hiljuti teinud sama tormilise arengu õlletootmine ning järg näib nüüd olevat siidri käes. Mitte suurtööstused vaid just väiketootjad on LAV-i praeguse tormilise arengu taga. Meil Eestis on tegelikult välja kujunenud sarnane situatsioon. Ehk oskame selle samamoodi ära kasutada?

Veel

Helsingi muutub külastaja jaoks järjest huvitavamaks

  Aastaid on Helsingi külalislahkuse sektor olnud pisitasa arenev ja etteaimatav. Aga viimase kahe aasta jooksul toimunu põhjal võib öelda, et nüüd on jõutud lausa teise äärmusse. Uudiseid tuleb nii palju, et neid ei jõua vastu võtta. Naabrite juures toimuvat peab aga kindlasti ise kogema,...
Loe edasi

GOSPA. Heaoluturismi maaletooja.

  Aastaid on Helsingi külalislahkuse sektor olnud pisitasa arenev ja etteaimatav. Aga viimase kahe aasta jooksul toimunu põhjal võib öelda, et nüüd on jõutud lausa teise äärmusse. Uudiseid tuleb nii palju, et neid ei jõua vastu võtta. Naabrite juures toimuvat peab aga kindlasti ise kogema,...
Loe edasi

Pilguse. Mitte hotell, vaid väike küla

  Aastaid on Helsingi külalislahkuse sektor olnud pisitasa arenev ja etteaimatav. Aga viimase kahe aasta jooksul toimunu põhjal võib öelda, et nüüd on jõutud lausa teise äärmusse. Uudiseid tuleb nii palju, et neid ei jõua vastu võtta. Naabrite juures toimuvat peab aga kindlasti ise kogema,...
Loe edasi