Kategooria: Määratlemata

Kuressaare Hafen, Pädaste Jahtklubi ja Koguva sadama Noodakuur on Saare- ja Muhumaa selle suve värvid. Kes neid kogeda ei ole jõudnud, peaks veel kiiresti proovima, sest järgmine suvi on järgmisel aastal ning siis on jälle kindlasti paljud asjad hoopis teistmoodi.

Suvel elu Haapsalus keeb. Muidu vaikne väikelinn tahaks otsekui kogu aktiivse elu suvel ära elada, et muul ajal lihtsalt olla ja kodunt väljas mitte käia. Ka hästi süüa saab suvel Haapsalus praktiliselt igal sammul. Enne lõppeb Haapsalus olemise aeg otsa, kui kõik kohad saavad läbi käidud.

Hilton on Tallinna üks imposantsemaid hotelle. Hotelli restoran The Able Butcher on nimele vastavalt liharestoran, kus hotellirestorani eripärast tingituna saavad söönuks ka need, kes eelistavad muud. Algul tähelepanu poolest Tallinna tuntumate liharestoranide varju jäänud The Able Butcher on nüüdseks ennast sisse töötanud ning hakkab “musklit näitama”.

Väikest pool-keldriruumides asuvat restorani Salt ei ole avara ja loodusliku ümbrusega õnnistatud. Sellele vaatamata hõljub väikestes ruumides suur emotsioon ning ükskõiksena ei lahku sellest restoranist mitte keegi mitte kunagi. Aasta alguses nautisime Saltiga koos maailm äärel Lõuna-Aafrikat. Möödunud nädalal kompas Salt aga meie oma Eestimaa ääri ning pani ühe-päeva-resto püsti Harilaiul Saaremaal.

Oleme pikka aega jälginud, kuidas Tartu söögikohad olid enamalt jaolt üks suur ja ühesugune mass, kus teiste seast eristumist leidus vähe. Kuidas nüüd? Võtame ette kaks äärmust. Lõunakeskuse uue tänavatoiduala, kus burgeri ja fish&chips’i vahele on ennast pressinud üks Kauss. Ja Tartu kõige hedonistlikuma söögikoha, hotelli Lydia restorani Hõlm.

Meil on veel üks uus liharestoran juures. See ei olekski praeguses uute restoranide avamise palavikus suurem uudis, kui tegemist ei oleks restoraniga Härg nendelt samadelt meestelt, kes alles üle-eelmisel aastal Pulli avasid.

Ja mitte esimest korda. Tartu äärelinnas, kaubanduskeskuse juures asuva hotelli restoran – ei tekita ju suuri ootusi? Kõhklesime esimest korda minemast, aga tühi kõht sundis möödasõidul sisse keerama ja seda otsust me ei kahetsenud. Teine kord läksime juba suure huvi ja päris kõrgete ootustega. Ikka ei pidanud pettuma. Seepärast kolmandat korda pisut pelgasime. No kaua nad ikka jaksavad…

Kas restoran Tigu mäletate? Jah, sedasama, mis Kadriorus Vilmsi tänaval alustas ja kiiresti legendaarseks muutus. Seejärel mitmes erinevas kohas üritas paikseks jääda või ilmutas ennast aeg-ajalt pop-up’ina. Lõpetatuks ei saa Tigu veel praegugi pidada, sest ilmus möödunud nädalal jälle korraks välja. Üheks õhtuks. Restoranis Platz.

Lugu sellest, kuidas Haapsallu selle linna suurus rongiga tagasi toodi, tuleb alustada “jaamaülematest”. Inimestest, keda enamasti pildile ei paluta või nad ise ei soovi – õhtusöögi korraldajatest. Kui ei oleks olnud Katrin Tuisu, Veiko Treumanni ja Mary-Liis Kaabeli suurt tahet, ei oleks Moskva linna paremaid kokkasid Haapsalus nähtud vist mitte kunagi.

Restoranides Leib ja Umami töötab terve hulk ambitsioonikaid sommeljeesid, kes Eesti mastaapides on jõudnud oma arengutee lõppu. Siit edasi ei ole minna mitte kusagile. Kuhu veel, kui juba töötad kõige paremas veinirestoranis?