Otepää – ka maitsepealinn?
11. April 2024

Kui talv Otepäält lahkub, siis loovutab linn oma pealinna tiitli ja vaibub vaikellu. Kampaaniaga Otepää Maitsed püütakse inimesi uuesti Otepääle tagasi tulema meelitada. Aga kas tasub minna? Käisime kohapeal veendumas ja saadud kogemuse põhjal julgeme soovitatada 3+1 kindla peale mineku kohta.

Loe edasi

Narva. Meie Narva
4. April 2024

Narva on eriskummaline. Suure osa eestimaalaste meelest elatakse seal mingit omamoodi ja kahtlasevõitu elu. Nii, et mujalt Eestist Narvasse minekuks peab põhjuseid ikka päris hoolega otsima. Me siis otsisimegi ja leidsime neid kokku lausa kolm.

Loe edasi

Tants austritega
31. March 2024

Austri avamine on meist enamikule üks suur pusimine. Aga kahele mehele Eestis on see pigem tants. Avamisel peavad käed olema sirged ja ainult randmed liikuma nii, otsekui tantsiks avaja oma peos oleva austriga.

Proovige! Aga selleks, et välja tuleks peate proovima aastaid. Anti Lepik on austrite avamise viiekordne maailmameister. Tema poeg Alex-Ander Lepik on Eestis isa järgi number kaks. Ja siis tuleb tükk tühja maad…

Juba mõnda aega on Tallinnas avatud Austerium Oyster & Raw Bar. Seal saab käia seda tantsu vaatamas. Baar on lahti siis kui on, sest isa-poja peamine äri on avatud austritega vaagnate müük ja austri-catering. Aeg-ajalt on baaris mereandide õhtusöögid ja kui saabuvad suuremad kogused austreid, siis on baar valitud aegadel avatud ka külastajatele.

Loe edasi

Võistleme Eestis pakutava külalislahkuse paremaks!
27. March 2024

Tundub, et Eesti külalislahkuse arenguspiraalil on üks ring taas läbi tehtud ning järgmine ootab ees. 2008. aastal olid Eesti restoranid ühtemoodi kallid ja pakkusid söögiks küllaltki ühtemoodi toitu. Vaid miljöö oli see, mis ühte restorani teisest eristas. Kriis pani tegutsema ja tubli kümme aastat hiljem pakkusid Eesti restoranid juba piisavat mitmekesisust ning olid üheks peamiseks põhjuseks, miks Eestisse tulla.

Aga pandeemia põhjustas seisaku ning võitluse ellujäämise nimel. Võitluse käigus otimeerisime oma külalislahkust radikaalselt. Tugevamad jäidki ellu, aga see elu toimub meil praegu olukorras, millel on taas palju ühiseid jooni  2008. aastaga.

Vähe on praegu neid restorane, mille pärast peaks mujalt Eestisse tulema. Aga õhus on juba ka tunda uue kevade värskeid tuuli. Pandeemia rasis meie külalislahkuse maja tugevasti, kuid kõva vundament jäi meile alles.

Meie külalislahkuse pakkujad on spordialadega võrreldes ralli ja naiste tennise tasemel. Kõrvutatavad korvpallimeeskonnaga, mille liikmed löövad läbi mujal maailmas ja pakuvad ohtralt rõõmu, kui kodusteks mängudeks kokku saavad. Aga korvpallurid peavad veel pingutama, et ära tuua see tulemus, millega Eesti kokakoondis sai hakkama Kulinaaria Olümpial.

Kõige aktiivsemal individuaalvõistlejal Ivan Derizemljal jäi just lõppenud Bocuse’i võistlustel maailmafinaali jõudmisest mõnikümmend punkti vajaka, aga see pole oluline sest Global Chef Challenge’i maailma esikümnes on tal koht  tagatud läbi Euroopa eelvõistluse võitmise ja võistlus ise toimub oktoobris.

Ivani toitu toitu sai viimati maitsta Kuressaare Nabas. Naba oli kindlasti üks põhjus Kuressarde minemiseks. Ja kui Ivan pärast oktoobrit taas restoranis tööle hakkab, saab sellest kindlasti koht, mille pärast tasub Eestisse tulla.

Uued kogemused ja võimatuna näivad tutvused peaksid andma piisava motivatsiooni enda võistlustel proovilepanemiseks igale vähegi ambitsioonikale kokale. Praeguse külalislahkuse maailma üks tippudest Kopenhaageni restorani Alchemist peakokk Rasmus Munk valmistab praegu ette menüüd kosmoselennul serveerimiseks. See, kes temaga orbiidil kohtuda soovib, peab välja käima pool miljonit eurot.  Aga San Pellegrino Noore Koka võistlusel jagas ta oma kogemusi, rääkis juttu ja tegi tutvust kõigi osalejatega.

Selle aasta võistlus läks just lahti. Ambitsioonikas noor kokk, kellel on eluaastaid alla 30-ne ja kes soovib teha endale nime, mille pärast Eestisse tullakse, saab oma võistlustöö üles laadida siin:

www.sanpellegrinoyoungchefacademy.com.

Maailmatähed juba ootavad pikisilmi temaga kohtumist järgmise etapi võistlusel Hollandis.

Loe edasi

Rootsis on täiuslik restoran. Soomes on hinnaime!
17. March 2024

Pärast White Guide’i tegevuse peatumist ei ole Rootsis olnudrestoranigiidi juba mitu aastat. Nüüd jälle on. Falstaff Nordic kuulutas välja oma soovituste nimekirja – ühtekokku 110 restorani. Kui White Guide ei olnud kogu oma tegevuse ajal andnud ühelegi restoranile hindeks maksimaalsed 100 punkti, siis Falstaff Nordic tegi seda kohe esimesel aastal.

Restoran Frantzén on tõepoolest täiuslik kõiges ja millegi kallal norida on praktiliselt võimatu. Iseasi on see, kuidas sellesse restorani üldse pääseda. Kuigi õhtusöök koos jookidega maksab suurusjärgus 1000 eurot, on kõik kohad kuni maikuu lõpuni (pikemalt ette broneerida praegu ei saa) juba reserveeritud.

Kellele uks avaneb, see saab kogeda kordumatut vaatemängu. Teistmoodi avatud köögis ja söögisaalis toimuvat nimetada ei saa. Kokad tutvustavad ja serveerivad oma valmistatud road külalistele ise. Sommeljeed räägivad iga serveeritava joogi juba enne maitsmist eriti ihaldusväärseks. Üle kolme tunni kestew show ei ole väsitav või tüütav mitte ühelgi hetkel. Vastupidi, kahju on lahkuda, kui viimane amps on söödud ja lonk joodud.

Falstaff Nordic Rootsi restoranide nimekiri on siin. Võrdluses Eesti nimekirjaga hakkab silma, et hinnete vahed ei ole enam kaugeltki nii suured, kui olid White Guide’i aegadel. Rootsis on 6 meistritasemel (95+ Falstaffi punkti) restorani, Eestis 2. Tipptasemel söögikohtasid (90+ Falstaffi punkti) on Rootsis 21, meil 14.

Falstaff Nordic Soome restoranide nimekiri on praegu veel töös, kuid soomlastel on oma 50 parema restorani nimekiri, mis koostatakse külalislahkuse valdkonna töötajate arvamuste põhjal nii, nagu omal ajal Eestiski.

Loe edasi

Gobi. Gruusia köögi kolmas nägu
4. March 2024

Paigalseis Eesti restoranimaastikul hakkab läbi saama. Sellel kevadel tuleb riburada oodatud ja ootamatuid uudiseid. Algus on tehtud. Kõige uuem soft opening Tallinnas on Gruusia restoran Gobi Rotermanni kvartalis.

Selle avamise tulemusena saab Tallinnas kogeda Gruusia kööki kolmel erineval moel. Kõik me oleme kokku puutunud ja ära harjunud traditsioonilise Gruusia köögiga. Niisugused on näiteks Mimino Jõhvis ja Tbilisi Tallinnas. Nende köökides tegutseb enamasti eakam seltskond, kes on teevad süüa nii, nagu tegid nende vanemad. Viimased said aga oma teadmised ja kogemused oma vanematelt. Niisugused restoranid hoiavad traditsiooni. Vaatavad ajas rohkem tagasi ja vähem edasi.

Noorem Gruusia tahab vanemate selja tagant välja. On uudishimulik selle vastu, mida tehakse teistes maades ja tahab olla osa laiemast, kui ainult kodumaisest kogukonnast. Niisugust Gruusia kööki esindab Tallinnas Oda.

Kolmandat Gruusia köögi nägu, ehk ambitsioonikat traditsioonide lõhkujat ning toidu tegemist täiesti uuel moel, on praegu veel vähe Gruusias endaski. Aga Tallinnas juba on – Gobi. Niisuguseid restorane teevad mitte ainult oma kodukööki vaid kogu maailma toidutegemist muuta ja edasi arendada tahtvad inimesed.

Loe edasi

Saaremaa hirv jäi alla Lapimaa põdrale
9. February 2024

Olümpiatuli põles Stuttgardis terve nädala. Sageli oli selle juures järjekord, sest iga võistkond tahtis oma osalemise jäädvustada. Olümpiavõitjad on nüüd välja kuulutatud. 1. Soome, 2. Šveits, 3. Island. Soome kokakoondis üllatas võiduga tervet maailma, aga mitte iseennast. Igal kokavõistlusel võitu ihkavate Rootsi ja Norra poolehoidjad olid lärmakad nagu ikka. Sellega püüti saata sõnumit, et võidu vormistamine on nende kahe omavaheline asi. Optimismiks oli  ikka põhjust ka. Viimase 50 aasta jooksul on Rootsi ainsa maana võitnud olümpiamängud kolm korda. Norra kaks korda. Kaks korda on võitnud veel ka Šveits ja Kanada, kuid Norra läks olümpiale valitseva tšempionina ehk eelmise olümpia võitjana.

Soomlased nohistasid rohkem omaette ja poolehoidjad kannustasid omasid mõnede harvade hüüetega. Aga sellel pealtnäha vagal veel oli piisavalt sügav põhi, sest soomlased lahkusid eelmiselt olümpialt viienda kohaga. Et nad seekord tulid võidu järele tulidki, öeldi välja alles siis, kui võidumedalid olid kaelas.

Välise vaatluse põhjal käitusid Soome ja Eesti koondised ärvahetamiseni sarnaselt. Mõlemad tegid toitu väga kohalikest toorainetest. Põhitegijad soomlaste taldrikutel olid koha, põdraliha ja õun.

Loe edasi

Eesti kokakoondis sõidab medaleid tooma
29. January 2024

Sellel nädalal sõidab Eesti kokakoondis olümpiale medaleid tooma. Kõlab upsakalt? Üldsegi mitte. Kokakoondiste olümpiavõistlus toimub huvitavas formaadis, kus iga koondis võistleb sisuliselt iseendaga.

Iga võistkond peab valmistama kolmest roast koosneva menüü 110-le inimesele ja seitsme roaga degustatsioonimenüü 14-le inimesele. Mõlemaid hinnatakse eraldi.

Maksimaalse soorituse eest saavad kohtunikud anda 100 punkti. Iga üle 90 punti kogunud võistkond saab kuldmedali, üle 80-ne hõbeda ja üle 70-ne pronksi. Alla 70 punkti jäänud sooritus väärib diplomeid. Medalite arv ei ole piiratud, kui kõik võistkonnad koguvad üle 90 punkti, saavad kõik kuldmedalid kaela.

Võistlema on kvalifitseerunud 24 rahvuskoondist. Esimest korda on nende seas ka Eesti koondis. Meeleolu on ootusärev. Tulemust ette ennustada on keeruline. Naabrid soomlased, kes eelmiselt olümpialt kullad ära tõid, on töötundidesse arvestatuna harjutanud neli korda meie kokkadest kauem.

Loe edasi

Mida väiksem koht, seda suurem elamus
22. January 2024

Suured muutused meie restoranimaastikul hakkavad võtma esimesi jooni. Isikupära on kindlasti üks nendest joontest. Rosé by Carre d’Or Uus-Volta kvartalis on väga isikupärase koha stiilipuhas esindaja.

Loe edasi

Mis oli ja mis tuleb?
15. January 2024

Sündmustevaene aasta Eesti restoranimaastikul on möödas ja eeldatavalt palju aktiivsem on alanud. Tegelikult oli igavavõitu Eestis, meist lähemal ja kaugemal oli elu vägagi vilgas. Naabrite soomlaste juures lausa nii vilgas, et mõne vastavatud restorani eluiga ei küündinud poolest aastast pikemaks. See peaks küll olema maailmarekord!

Endale sai nime senine hall ala fine dining’u ja casual dining’u vahel. See on nüüd ametlikult casual fine dining. Niisuguse restoraniformaadi vahest kõige stiilipuhtam esindaja Eestis on Lahepere Villa, mille peakokale Silver Saale andsid kohaliku värske rohelise kraami kasvatajad Luxvegist üle Falstaffi Aasta Koka tiitli.

Fine dining’ut jääb ka Euroopas aina vähemaks. See kolib ümber Aasiasse. Igal endast lugupidaval Euroopa kolme tärni kokal on nüüd restoran ka Aasias, Araabias, või mõlemas. Seal ollakse valmis köögis tegema ülemõistuse pikki tööpäevi naeruväärse tasu eest. Seal leidub raha kõige kallima meelelahutuse eest tasumiseks. Kas Euroopa gastronoomia hakkab järsku marginaliseeruma?

Loe edasi