Author Archives: hannamartinson

  Külalislahkuse valdkonnas toimub areng omapäraselt. Kõige levinum mudel on niisugune, et päris pikka aega ei toimu mitte midagi ja seejärel – lühikese ajahetke jooksul – juhtub kõik see, mida pikisilmi ja kaua oodatud oldi ning rohkemgi veel. Ise kõige selle keskel olles ei pruugi kõike tähelegi panna. Kui tahate selle mudeli toimimist näha kohe […]

Praegusel ajal restoranidest rääkides pannakse tähele peamiselt ühte tegelast – peakokka. Teised restoranitöötajad jäävad rohkem varju. Omanikke otsekui ei oleks olemaski. Eks ühelt poolt restoranipidamine ja -omamine ongi olnud valdkond, kus suuri saavutusi väga ette ei ole näidata. Teiselt poolt on meie söögikohtade väga hea tase üheks kõige olulisemaks põhjuseks, miks Eestisse üldse soovitakse reisida.

Mida käesolev kevad heitlikule ilmale lisaks veel kaasa toob, seda me praegu ei tea. Aga viis aastat tagasi, vot siis alles oli kevad! Avati kaks restorani, mis kiiresti said nii heaks, et praegu on nende päralt meie restoranide edetabeli esimene ja teine koht. Aga mis veel tähtsam – White Guide’i määratluse kohaselt on mõlemad Global Master Level ehk ülemaailmne kõige kõrgem liiga. Michelini skaalal tähendab niisugune tase kahte või kolme tähte. Jutt käib restoranidest NOA Peakoka Pool ja Ö.

Eesti on käsitööõlle suur maa. Kuidas siin? Eks suurtel on ikka suuremad probleemid kui väikestel – seda saame seekord Eesti kohta tõdeda. Toit on meil hea ja õlled on meil head, aga… Omavahel kokku ei taha need sobida. Õllede maitsed käivad ülbelt toitude maitsest üle.

Pruulikoda Põhjala sai oma nime selle järgi, et ainult 2% kogu maailma inimestest elab pruulikoja asukohast Eestis veel rohkem Põhja pool. Siinses valdavalt jahedas ja sageli külmas kliimas on hea juua tumedat õlut. See loob sooja enesetunde. Balti porter Öö on just niisugune. Ja on veel oluline ka selle poolest, et tegemist on Põhjala esimese pruuliga, mis valmis mustlasõllena, kui oma pruulikoda ei olnudki.

Juur ja Ore on kaks restorani, mis hingavad kuklasse Eesti restoranide edetabeli juhtkolmikule. Kahte restorani ühendab üks omapärane seik – mõlemad on asukoha mõttes ette võtnud mission impossible’i.

See, mida Tallinna puhul loodame, on Odessa puhul kindel. Toit ja maitsed on kindlasti need, mida pärast Odessast naasmist kaua mäletatakse. Ja mille pärast sinna tagasi sõidetakse.

Eelmine aasta jääb Eesti restoranimaailmas meelde rohkete uustulnukate ning vahepeal vaat et varjusurmas olnud fine dining’u jõulise tagasituleku poolest. Mitte kunagi varem ei ole Eestis olnud olukorda, kus kõik restoranide TOP10 pingereas olijad on fine dining-restoranid.

Kirg õpetab ühtedele sekunditega selgeks selle, mida teine õpib ametit harjutades terve elu. Restoranimaailmas on Instagrami-poisid pikaaegsetelt ametimeestelt peakokakulbid juba suuremalt jaolt käest ära korjanud. Amet – see on minevik. Ainult kirg on tulevik.

Ei ole õigemat jooki aastavahetuseks, kui seda on šampanja. Aasta lõpul toimusid Eestis maailma ihaldatuima vahuveiniga seoses kaks olulist üritust.