Klubi

Ahvatlevad eripakkumised ja maitseelamused nendele, kelleni jõuab meie infovoog.

Põhjalik tutvus. Pieropan

9. august 2018

Degustatsioon Ores ja Chedis

 

 

Tallinna vanalinnas, Olevimäel, asuvad kõrvuti kaks väga head restorani – Ore ja Chedi. Praeguste kuumade ilmadega on oluline, et mõlemal restoranil on varju pakkuvad õdusad terrassid. Aga sellega sarnasused kahe restorani vahel ka lõppevad.

Ore on meie restoranimaailmas veel uus tegija, kuid kohe esimesest päevast alates suurt tähelepanu äratanud restoran, mis pakub Eesti ühe andekama noore koka, Silver Saa autorikööki. Silverile on südamelähedane põhjamaistele tuntud ja puhastele maitsetele idamaiste nüansside lisamine.

Chedi on Eesti restoranimaastikku ilmestanud nüüdseks 10 aastat. See modernset Aasia kööki pakkuv restoran üksi on Tallinnale hea toidu linnana vaata et rohkem rahvusvahelist tuntust toonud, kui kõik kohaliku köögiga restoranid kokku. Niisuguse maailmatasemega restoraniettevõtja kaasamineEesti turule nagu on Alan Yau, on ainulaadne edusamm veel ka nüüd, kümme aastat hiljem.

Restorani peakokk Kok Mang Lee toob oma kogemuse ja oskused Michelini tähega Londoni restoranist Hakkasan. Niisugusel moel teostatud moodne Aasia köök on väga ainulaadne kogu maailmas.

 

 

Pieropani Soave Classico juurde pakub Ore kohalikku aurutatud kohakala noore kapsa, Gala kartulist kreemi ja kalamarjaga. Praetud koha kartulipudruga vaatab vastu iga teise restorani menüüst. Maitse ja väljanägemine on samad, ei ole tähtis, missuguses söögikohas seda süüa.

Ore roog oleks otsekui teistest koostisainetest tehtud. Aurutatud kala on mõnusalt mahlane ja nauditava tekstuuriga. Tekstuuriüllatus on ka kartulikreem, mille ajalugu nagu ei olekski raske hea Eesti talupuder. Ore siidjas ja puhta kartuli maitsega kreem on Uus Eesti Kartlipuder üleni suurte tähtedega.

Tooraine maitse esiletoomine – mitte ärakaotamine – on Ore üks juhtmõtteid toidu valmistamisel. Selle mõtte realiseerimise proovikivi on kindlasti lamba ristluu piiniaseemne-küüslaugukreemi, tarta, lehtkapsa ja kukeseentega. Suvegrill või BBQ tähendab pahatihti liha maitse kadumiseni marineeritud ja mopitud misiganes liha. Ore roog on hea puhta lambaliha maitsega esimesest suutäiest viimaseni. Pieropani Ruberpan sobib sellega oivaliselt.

Naaberrestoran Chedi pakub Pieropani Soave Classicoga kahte rooga. Vanu häid tuttavaid mereandidega dim sum’e väikesest punutud kastikesest ja paltust Szechuani pipra ning tšilliga. Paltus on menüüs uuem, aga ka juba aastajagu seal olnud. Chedi on omapärane all stars-toitude restoran, mille menüüsse tuuakse ainult need road, mis Londoni Hakkasanis on saanud hittideks. Kõlab uhkelt? Seepärast toimuvad muutused viimasel ajal rohkem joogi- kui söögikaardil, aga sellest piisab. Pieropaniga koos maitsevad dim sumid’ki pisut uutmoodi, paltusest rääkimata.

Igavesti vahva maitsmine kukkus välja! Kus vein muudab toitu ning toit muudab veini. Ja astudes kakskümmend sammu edasi või tagasi, muutub kogu maitsemaailm tundmatuseni.

Paneme selle erilise kogemuse ka loosirattasse. Kokku neli inimest saavad üleval tutvustatud sööke ja jooke proovida Ores ja Chedis. Kas eraldi või ühekorraga. Loosis saavad osaleda Eesti Maitsete Klubi liikmed.

Osalemiseks (ja klubiga liitumiseks, kui veel liige ei ole) kirjuta oma andmed allolevasse tabelisse. Võitja selgub teisipäeval, 14. augustil.






Degustatsioon restoranis Mantel ja Korsten

 

 

Mantel ja Korsten on nüüd avatud ka lõunasöökideks. Tähistame seda kerge degustatsiooniga. Pieropani Soave Classico on otsekui loodud sellel suvel joomiseks. Kui kellelgi on supermarketi-Soavedega halvad kogemused, siis nüüd on aeg teha selle veiniga õigesti tutvust.

Robert Põld soovitab Mantlis ja Korstnas Pieropani Soavet tuunikala tartari juurde. Nende restoranis serveeritakse see tzatziki, maapirnitšipside ja granadillikastmega. Ja veel ka koos kammkarpidega, mis tuuakse lauale koos kartulivahu, kurgi ja marineeritud kukeseentega.

 

Degustatsioon restoranis Aed

 

 

Kas teate, et restoranil Von Krahli Aed on oma “salahoov”. See on kena varjuline paik palaval suvepäeval ja õhtul heade söökide ning jookide nautimiseks.

Oma jookide poolest on Aed alati eristunud. Praeguselt joogikaardilt soovitame proovida Sigismund von Krahli nimelist õunasiidrit kerge humalaga. Kui olete juba proovinud Jaanihanso humalaga siidrit, siis Aia siider maitseb sootuks teistmoodi. Veinisõbrad aga peaksid mekkima tikriveini. Tegemist on väga kuiva marjaveiniga, millel on viinamarjaveini Sauvignon Blanc mõned maitseomadused.

Restorani menüü on üles ehitatud nii, et paljude roogade juures saab klient ise otsustada, missugune tema roog saab olema. Näiteks porgand ja petersell on roog porgandist, peterselli-kõrvitsaseemnepestoga. Klient saab selle tellida kas koos Kalamatsi kitsejuustuga või ilma. Roog part või kitsejuust pakub samuti kaks võimalust. Lillkapsas ja ploom kirsi-peedikastmega serveeritakse kas pardiliha või kitsejuustuga.

 

Pieropan Vidrikel

 

 

Eesti linnakultuur on ärganud uuele elule. Väikelinnad on uhked oma eriliste identiteetide üle ja arendavad neid edasi. Suuremates linnades ollakes linnaosa-teadlikud. Erinevad linnaosad tõmbavad erinevate elustiilidega inimesi. Keegi ei vaata tagasi, kõik vaatavad edasi.

Külades on pigem vastupidi – külakultuurist rääkides vaadatakse pigem tagasi. Üritatakse kunagist elustada, aga mitte väga uutmoodi teha. Väikeses külas Lõuna-Eestis on teistmoodi. Ühiste jõududega otsustati möödunud aastal kooskäimiseks taastada külamaja. Koos seal nüüd käiaksegi. Tihedamini, kui alguses osati arvata.

Nädalavahetustel tegutseb külamajas kõikidele avatud resto. Inimesi jätkub ja elu keeb. Restorani vedajad Küllike Lilienberg ja Urmas Hiie tagasi ei vaata. Polegi millegi poole vaadata, sest restot ei ole siin varem olnud. Seepärast tehakse restorani nii nagu endale meeldib – itaaliapäraselt.

Möödunud nädalal oli Vidrikel külas Pieropani veinimaja ja kohalolnutest sai üks suur Itaalia perekond. Lapsed tundsid ennast lahedalt, täiskasvanud niisamuti. Riietus mahtus vahemikku T-särgist pitskleitideni ning plätudest tikk-kontsadeni. Aga see ei olnud tähtis. Tähtis oli hea söök ja jook. Nii hea, et pakkus julgelt konkurentsi Eesti kõige parematele Itaalia restoranidele. Vaatamata sellele, et tegijate seas oli üksainus toiduproff Maanu Tafenau.

Vidrike külamaja on otsekui väike tükike päris ehedat Itaaliat. Muudab muidu endassesulgunud eestlased avatumaks. Hingega tehtud resto läheb inimestele korda ja… Hinge. Kunagi oli Tallinnas legendaarne restoran Tigu, mis oli vana Euroopa ehedate maitsete maaletooja. Tigu enam ei ole, kuid tundub et Vidrike on astunud asemele. Minge nädalalõputi Vidrikele ja otsustage ise, kas tegemist on Eesti kõige maitsvama külaga!

 

 

Pieropan Annos

 

Kui Pieropani veinide Eestisse tooja Mart Tomson Pieropani perega veinimessil esimest korda kohtuma läks, oli ta kuulnud nende kohta vaid üht – tegemist on Itaalia kõige toredama perekonnaga. See info sai ka kohe kinnitust. Kui Mart esimese jutuajamise lõpuks tunnistas, et tema messile tulemine toimus nii kiires korras, et öömaja jäi reserveerimata, palus veinimeister otsimise lõpetada. Need, kes huvituvad perekonna veinidest, on iseenesest mõistetavalt teretulnud perekonna koju. Sellest korrast saadik on Mardil Soaves öömaja alati ootamas.

Niisuguse perekonna veinidega õhtusöögiks sobiva koha peale tulemine Tallinnas ei ole samuti keeruline. Kes on korra käinud pererestos Anno, nendest saavad niisamuti perekond Kaasikute isiklikud tuttavad. Anno on veel päris uus söögikoht. Veiniõhtusöökide korraldamine mõlkus neil küll meeles, aga mitte varem, kui sügisel. Kes Anno vastu huvi tunneb, selle huvi peab saama rahuldatud! Õhtusöögi kokkulepe sündis silmapilkselt.

 

 

Sellel samal lubaduse andmise silmapilgul oli Anna ja Erno Kaasikul kohe selge, et lubaduse lunastamine ei saa olema kerge. Et 22 inimesel oleks tore, pidid seitse inimest hakkama vaeva nägema. See tähendab, et kogu perekond ja kõige lähem sugu- ja tutvuskond lisaks.

Õhtusöögi menüüsse sai vaid üks toit Anno igapäevamenüüst, kuid seegi muudeti põhjalikult ümber, sest Anno kergete suvetoitudega ei oleks Pieropani iseloomu- ja maitsenüansirikkad veinid sobinud mitte kuidagi. Nagu kiuste vaatasid reserveeringute lehelt vastu enamasti võõrad nimed, kelle ootused hästituntud veinimaja õhtusöögi suhtes ei saanud olla mitte midagi muud, kui kõrged.

Kas on võimalik midagi hooajalist pakkuda keset suve Pieropani uhke ja suursuguse Amarone della Valpolicella kõrvale, mille eriliste maitseomaduste esiletoomisega on veinimeister teinud ülipõhjaliku töö?

Õhtusöögi 22 klienti-kuningat võtsid igatahes kõik pakutu armuliselt ja rahuloluga vastu. Kui Itaalia kõige toredama perekonna veinid on külas Tallinna kõige toredama perekonna veinidel, siis sünnib niisugune meeleolu, kus pisinüansside kallal virisema hakkaja heidetakse seltskonnast välja. Ja seda ei soovinud keegi.

Öeldakse, et ühe hea veini tegemine on käkitegu kelle käes tahes. Aga kunst on selle hea samasugusena kordamine aastast aastasse. Annol ongi nüüd uus mure. Esimese veiniõhtusöögi tase sai hirmutavalt kõrge. Ja on üksainus võimalik tee siit edasi… Ikka ülespoole.

 

 

Degustatsioon

 

Pieropanide veiniperekond on üks tuntumaid Itaalias. 1890. aastal alguse saanud veinikoda tegutseb endiselt Soave vanalinnas ja kasvatab viinamarju kindluslinna ümbritsevatel nõlvadel. Nende veine toob Eestisse Enoteca Lucca. Pieropani degustatsiooniks pakub Lucca viit erinevat veini kokku hinnaga 15€.

Soave Classico on noor värske vein. Sobib aperitiiviks, lihtsamate suupistete juurde ja veel ka roogadega, mis on valmistatud munast ning millede juurde on üldiselt raske leida sobivat veini. Calvarino on single vineyard Soave Classico. Esimesed veinid sellest aiast valmisid 1971. aastal. Vulkaaniline pinnas annab sellele erilised maitsenüansid. Muidu noorena müüdavat veini säilitati üks kord jõuludeni ning sealt alates aina edasi. Selgus, et veinil on suurepärane säilimispotentsiaal ning istanduse esimesed aastakäigud on endiselt väga hästi joodavad. La Rocca on samuti single vineyard-vein, mille marjad korjatakse hilja, tihti alles oktoobrikuus. Tegemist on esimese Soave Classicoga, mida hakati laagerdama tammevaadis. Savine pinnas, hiline korje ja laagerdamine annavad veinile omad kordumatud maitsenüansid. Kõik kolm sama piirkonna samadest viinamarjadest veini on väga erinevate maitsetega.

Ruberpan Valpolicella Superiore ning Amarone della Valpolicella on valge veini meistri filosoofiaga valmistatud punased veinid. Malolaktilisest fermentatsioonist loobumine nende puhul tähendab seda, et veinid ei ole siidiselt ümarad, vaid hoopis rohkemate teravamate maitsenüanssidega.

Põnevat degusteerimist!