Klubi

Sööme kodus nagu restoranis

8. Mai 2020

 

Eriolukorra piiranguid jääb iga päevaga aina vähemaks. Nüüd hakkab selguma, kas omade toetamine oli pelgalt poos ja loosung. Kas mujale puhkama sõidetakse kohe, kui lennukisse lubatakse? Kas kohalik toit jääb ostmata kohe, kui mida tahes pakutakse veidi odavamalt?

E-poe Talust Koju kundede arvu ja käibe järjepidev kasv seda kartust praegu veel küll ei kinnita. Loetud nädalatega on e-ostmisest saanud harjumus. Huvitav on jälgida, kuidas pood, mis ei soovi ega saagi oma valikuga supermarketiks muutuda, teeb kaubavalikus iganädalasi väikeseid muudatusi, et püsikundede igapäevane söögitegemine ei muutuks üksluiseks.

Leib resto on uskunud Eesti kohalikku toorainesse nii heal kui halval ajal. Eesti rohumaaveiseliha kogu areng on läbi aastate toimunud sõna otses mõttes nende köögis. Kui varem Janno Lepik valis hoolega sõnu, kui temalt otse küsiti, kas selle liha kvaliteet ei kõigu, siis nüüd ei mõtle ta enam sekundi murdosagi. Kavaliteedi stabiilsus on nüüdseks saavutatud.

Hakkame siis avastama seda imelooma. Tükk-tüki aaval, sest igal lõikel on oma maitse ja tekstuur ning sellest tuleneb kõige õigem valmistusviis. Varem kõik lihasõbrad otsekui soovisid, et veis koosneks pelgalt fileest. Kogu ülejäänud looma oleks võinud teha hakklihaks, sest see läks ka kaubaks. Kõik ülejäänud lõiked aga mitte nii väga.

Veisekasvatajad räägivad, et Eesti veiselihal on suur tulevik. Teadlased on kindlaks teinud, et Eesti rohumaal kasvab kõige rohkem erinevaid söödavaid taimi ühe ruutmeetri kohta. Terves Euroopas. See annab meie veiselihale eristuva maitse.

Asume seda kindlasti avastama, kuid kõigepealt teeme sotid selgeks kvaliteediga. Antrekoot on filee kõrval veel üks tükk, mida palju ostetakse ning kvaliteedi võrdlemine kasvõi kogu ülejäänud maailma lihadega on võimalik iga päev.

Antrekoot peab olema kindlasti laagerdunud (ega teistsugust enam ei müüda ka), siis saab sellest kiirelt grillides või pannil praadides hea pehme, mahlase ja suussulav lihatükk. Hea liha maitsestamiseks ei ole muud vaja, kui soola ja pipart. Aga erinevad marinaadid lisavad maitsetele ulatust. Meie grillisime ja jäime tulemusega rahule. Antrekoot sai just niisugune nagu restoranidestki mäletame. Kas maitse oli teiste maade antrekootidega võrreldes eristuv? Seda järeldust ei ole ühe lõike põhjal aus teha.

Otsime meie veiseliha oma maitset koos Talust Koju poega erinevate lõigete valmistamise kaudu edasi. Meie antrekoodi-retsepti ja kõik vajaliku maitsva õhtusöögi valmistamiseks leiad poest  ja koos saamislooga blogist Puhas Rõõm.

Seda, kuidas tegime köögikatsetusi Talust Koju poest pärit saaremaise ahvenaga, vaata siit.

 

Veel

Kurro. Täitsa metsas!

Peipsiveerel elatakse omasoodu. Nii omasoodu, et kohe, kui järveäärsele maanteele jõuad, oleksid nagu sattunud välismaale. Hakkad juba siinsete vaadetega pisitasa ära harjuma,  kui põmmdi! Uuskülas, otse tee ääres, kõrgub Kurro. Kontrast on ümbritsevaga on umbes niisama jahmatav, kui oli Viru hotell Tallinnas vahetult peale...
Loe edasi

Kurro enneolematud maitsed

Kurro loodusspaa imago üks nurgakividest on söök ja jook, mida siin pakutakse. Fuajee on ühteaegu stiilne ja hubane. Tahtmine siin pisut istuda ja ringi vaadata on varmas tulema. Kõigele nähtule esimese maitse juurde annab kannuke teega. Fuajee ühes nurgas asub Peipsi Lounge,...
Loe edasi

NextDoor. Resto, mille uksest peaks järgmisena sisse astuma

Õnnelikul korstnapühkijal Karjavärava platsil on hea põhjus edasi õnnelik olla. Otse tema nina all on suvi läbi tegutsenud uus baar ja restoran NextDoor. Restorani menüüle otse sissepääsu kõrval tasub tähelepanu pöörata. See, mis seal kirjas on kutsub sisse astuma. Pretensiooniltult, kuid mugavaks...
Loe edasi