Klubi

Sööme kodus nagu restoranis

8. Mai 2020

 

Eriolukorra piiranguid jääb iga päevaga aina vähemaks. Nüüd hakkab selguma, kas omade toetamine oli pelgalt poos ja loosung. Kas mujale puhkama sõidetakse kohe, kui lennukisse lubatakse? Kas kohalik toit jääb ostmata kohe, kui mida tahes pakutakse veidi odavamalt?

E-poe Talust Koju kundede arvu ja käibe järjepidev kasv seda kartust praegu veel küll ei kinnita. Loetud nädalatega on e-ostmisest saanud harjumus. Huvitav on jälgida, kuidas pood, mis ei soovi ega saagi oma valikuga supermarketiks muutuda, teeb kaubavalikus iganädalasi väikeseid muudatusi, et püsikundede igapäevane söögitegemine ei muutuks üksluiseks.

Leib resto on uskunud Eesti kohalikku toorainesse nii heal kui halval ajal. Eesti rohumaaveiseliha kogu areng on läbi aastate toimunud sõna otses mõttes nende köögis. Kui varem Janno Lepik valis hoolega sõnu, kui temalt otse küsiti, kas selle liha kvaliteet ei kõigu, siis nüüd ei mõtle ta enam sekundi murdosagi. Kavaliteedi stabiilsus on nüüdseks saavutatud.

Hakkame siis avastama seda imelooma. Tükk-tüki aaval, sest igal lõikel on oma maitse ja tekstuur ning sellest tuleneb kõige õigem valmistusviis. Varem kõik lihasõbrad otsekui soovisid, et veis koosneks pelgalt fileest. Kogu ülejäänud looma oleks võinud teha hakklihaks, sest see läks ka kaubaks. Kõik ülejäänud lõiked aga mitte nii väga.

Veisekasvatajad räägivad, et Eesti veiselihal on suur tulevik. Teadlased on kindlaks teinud, et Eesti rohumaal kasvab kõige rohkem erinevaid söödavaid taimi ühe ruutmeetri kohta. Terves Euroopas. See annab meie veiselihale eristuva maitse.

Asume seda kindlasti avastama, kuid kõigepealt teeme sotid selgeks kvaliteediga. Antrekoot on filee kõrval veel üks tükk, mida palju ostetakse ning kvaliteedi võrdlemine kasvõi kogu ülejäänud maailma lihadega on võimalik iga päev.

Antrekoot peab olema kindlasti laagerdunud (ega teistsugust enam ei müüda ka), siis saab sellest kiirelt grillides või pannil praadides hea pehme, mahlase ja suussulav lihatükk. Hea liha maitsestamiseks ei ole muud vaja, kui soola ja pipart. Aga erinevad marinaadid lisavad maitsetele ulatust. Meie grillisime ja jäime tulemusega rahule. Antrekoot sai just niisugune nagu restoranidestki mäletame. Kas maitse oli teiste maade antrekootidega võrreldes eristuv? Seda järeldust ei ole ühe lõike põhjal aus teha.

Otsime meie veiseliha oma maitset koos Talust Koju poega erinevate lõigete valmistamise kaudu edasi. Meie antrekoodi-retsepti ja kõik vajaliku maitsva õhtusöögi valmistamiseks leiad poest  ja koos saamislooga blogist Puhas Rõõm.

Seda, kuidas tegime köögikatsetusi Talust Koju poest pärit saaremaise ahvenaga, vaata siit.

 

Veel

Kogemuste Mix

Korra asukohta vahetanud ning kolm korda otsast alustanud restorani kohta ütlevad selle omanikud nüüd, et tänane söögikoht on omamoodi kogemuste Mix. Tõepoolest neid tipprestorane, kus Mixi köögi eest vastutav Maxim Ryndin või söögisaali tegemistel silma peal hoidev Henno Leissoo oma pika karjääri jooksul külalislahkuse...
Loe edasi

Morel. Siin pole toitu, mida üldse proovida ei tahaks

Bistroo on Eesti külalislahkuse valdkonnas praegu saatuslik tegelane. Soomes ja Rootsis on nende buum. Hinnad on seal odavamad, kui mei klassikalistes restoranides, sestap ei torma ülemere naabrid meie söögikohtadesse praegu varem nähtud innuga. Meil endil siin sünnib bistroosid miskipärast väga vähe. Aga on, millest eeskuju...
Loe edasi

Humal läks kappi

Kui enamasti puutume kokku infoga, et keegi tuli kapist välja, siis bistrooga Humal on vastupidi. Nemad läksid kappi. Sõna otseses mõttes. Veidi täpsustatult - veinikappi. Humal on legendaarne Tartu õlleresto, millest mäletatakse vesist õlut, aga kordumatut vaibi. Humala nime kandja tänapäeval on aga...
Loe edasi