Klubi

Eesti ühes kõige ilusamas väikelaevasadamas Koguval ei ole väliselt  suurt midagi muutunud. Sisemiselt aga oi-oi kui palju.

Hotellimaja esimesel korrusel on nüüd peibutava nimega restoran – Schmidt Peakoka Saal. Siin süüa tegemas näha saab veel järgijäänud suvekuul mitut üle Eesti tuntud kokka. Vaated, mis restorani laudades istujatele avanevad, on ka kindlasti ühed kõige paremad Eestis.

Mida süüa pakutakse, seda saate teada alles lauda istudes. Siis selgub, mida sisaldab selle õhtu kolmekäiguline menüü. Järgmine päev toob järgmised toidud. Mitu ööd hotellis viibivad külalised ei pea kartma, et kogu aeg ühte ja seda sama tuleb süüa.

Mitmeks ööks tasub jääda küll, sest sadama poolt vaadates maja teisele poole on lisandunud spaamajakesed. Kadakasaun, soolasaun ja hoolitsuste maja. Pakub väga rustikaalset kogemust ja on vist kõige privaatsem spaa Eestis. Maksimaalselt lubatakse siia 10 inimest. Harvad ei ole tunnid, kus saate nautida täielikku privaatsust.

Teisel korrusel on kõik endistviisi. Viis väikest mugavat toakest. (Lisaks kaks veevillat väljas sadamaveel). Kitsas koridor tugitoolide ja diivanitega toast väljas lebotamiseks. Päikeseterrass, mis ideaalne päevaseks päikesevõtuks või päikeseloojangu nautimiseks pokaali veini saatel.

Hommikusöögis meenub üht-teist tuttavat nendele, kes on nii mõnegi öö veetnud saare teises otsas tegevuse lõpetanud Pädaste mõisas. Selle pere endiseid liikmeid võib nüüd näha Bottengarnis toimetamas. Bottengarni farm hakkab tegutsema aastaringselt, aga see on juba uus lugu.

Noodakuuri ja selle ees olevat ala kutsutakse nüüd Terrassiks ja muutused on toimunud ka siin. Kokakulp on värskelt saarele kolinud Piret Kaarlõp-Ausmeele käes. Tema valmistatuna pakutakse teiste toitude seas ka saare firmaroogasid – kalsuppi, pannileiba ja kalakotletti. Need näevad välja ja maitsevad ka pisut teistmoodi, kui saarel on olnud traditsiooniks. Kas Muhu võtab nüüd omaks uuenenud maitsed või näidatakse kokale ära siinsete ammuste maitsete savutamise saladused, seda näitab aeg ja otsustab kohalik kogukond. Igal juhul peab saarel saarele omast toitu saama, olgu vanal või muul moel.

Jooge kindasti sõõm Bottengarni õlut, mis samuti ei ole sarnane saare koduõllele ja mekkige päris originaalset jääveini, ning Bottengarni selle suve uued maitsed on suus.

Ümberkorraldused on bottengarnist teinud koha, kust vähem tahaks lihtsalt läbi astuda ja rohkem tahaks kohal olla. Üks suvekuu on ees, küllap jõuate veel.