Klubi

Morel. Siin pole toitu, mida üldse proovida ei tahaks

14. Veebruar 2025

Bistroo on Eesti külalislahkuse valdkonnas praegu saatuslik tegelane. Soomes ja Rootsis on nende buum. Hinnad on seal odavamad, kui mei klassikalistes restoranides, sestap ei torma ülemere naabrid meie söögikohtadesse praegu varem nähtud innuga. Meil endil siin sünnib bistroosid miskipärast väga vähe.

Aga on, millest eeskuju võtta. Toom-Kuninga tänavas peaaegu märkamatult Tsunfti asemele tulnud Morel on kohaletulemist väärt. Olgu lähedalt või kaugelt. Tegemist on Rado Mitro kahele omanimelisele restoranile lisaks tema kolmanda restoraniga.

 

 

Tegemist on tema teistest restoranidest tuttava turult/talust otse restoranikööki kontseptsiooniga. Aga mingit kordumist ei ole. Igal restoranil on omad toidud. Päeva menüü on nähtav kohapeal.

Ärge kunagi jätke võtmata focacciat, kui seda pakutakse. Sellest algab arusaamine, mille poolest Moreli lihtsad toidud on samasuguste seas ikkagi klass omaette. Kui olete forelli kodus ja kodunt väljas juba tüdimuseni söönud, siis võtke siin see risk ja tellige ikkagi. Veriapelsini-jalopenokaste teeb selle kala maitse kordumatuks. Sibulasupp serveerituna sibula enda seest veel lisaks ja kõht on juba täis. Lihtsat ausat ja väga maitsvat bistrootoitu, kus lõviosa roogade hinnad jäävad 10-20 euro vahemikku

 

 

Aga tahaks veel. Toitu, mida üldse proovida ei tahakski, menüüs näha ei ole. No kuidas jätta võtmata chorizoga mürklid. Viimased on ju restoranile nimegi andnud. Hea küll, pasta jätaks vahele, seda saab igalt poolt… Ja jälle vale eeldus. Metssearaguuga gnoccid on nii maitsev, tummine ja toitev, et üksi sellest roast saaks söönuks. Täpselt sama mõttekäik kordub punase veini kastmes hanger steak’i puhul. Rado ei pelga söögivalmistamisel kasutada niisuguseid toiduaineid, millest maitsva ja suussulava roa valmistamine ei ole hõlpus tegevus.

 

 

Vein on bistroos Morel niisama loomulik toidu kaaslane, kui on vesi. Veine tuntakse siin hästi. Ettekandjad ei mõtle hetkegi küsimuse üle, mis veini peaks just selle toiduga jooma. Vastused tulevad peast, kiiresti ning enamasti veel valiluvõimalustega.

Ja hoiduge ka viimasest veast, mida teha võite. Sellest, et jätate magustoidu tellimata. Ka panna cotta koos maja aroonianapsuga on siin teistsugune, kui mujal.

 

 

Toidud tuuakse lauda niisuguse kiirusega nagu sööja soovib. Morelis saab süüa nagu sööklas – kõht kiirelt täis ja minema. Või siis väikese seltskonnaga püüda üheskoos ära maitsta kõik toidud ning joogid, mida soovitatakse. See on siis väga pikk, aga ka väga meeldejääv õhtusöök. Just nii tegime meie.

Falstaffi restoranigiid  hindab Moreli kõrgtasemega bistrooks ning annab hindeks 88 punkti sajast võimalikust. Pärast meie õhtusööki jääb küll tunne, et Moreli puhul on Falstaff olnud punktidega kitsi.

 

Bistroo Morel
Toom-Kuninga 21, Tallinn.
+372 517 3121

 

Veel

Gobi Peakoka Laud. Mitte õhtusöök vaid eksperiment

Traditsiooniline Gruusia köök on populaarne ja laialt levinud kaugele riigi piiridest välja. Uus Gruusia köök on aga praktiliselt olematu. Ei leia seda ei Gruusiast endast ega ka suurtest linnadest, kus on koos kõik maailma eriunevad toidud. Üks niisugune siiski on. Eestis, Tallinnas. Miks? Falstaff...
Loe edasi

Kogemuste Mix

Korra asukohta vahetanud ning kolm korda otsast alustanud restorani kohta ütlevad selle omanikud nüüd, et tänane söögikoht on omamoodi kogemuste Mix. Tõepoolest neid tipprestorane, kus Mixi köögi eest vastutav Maxim Ryndin või söögisaali tegemistel silma peal hoidev Henno Leissoo oma pika karjääri jooksul külalislahkuse...
Loe edasi

Humal läks kappi

Kui enamasti puutume kokku infoga, et keegi tuli kapist välja, siis bistrooga Humal on vastupidi. Nemad läksid kappi. Sõna otseses mõttes. Veidi täpsustatult - veinikappi. Humal on legendaarne Tartu õlleresto, millest mäletatakse vesist õlut, aga kordumatut vaibi. Humala nime kandja tänapäeval on aga...
Loe edasi