Maitsestuudio

Mis Maitsestuudio?

29. Detsember 2021

Juba koroonaviiruse esimeste kuude järel hakkasid tundlikumad restoranipidajad rääkima, et see mis toimub, muudab kogu valdkonda. Oluliselt ja jäädavalt. Kulus veel paar kuud ja kõigile sai selgeks, et just nii lähebki.

Kõige tihedamini restoranidega asustatud Talinna vanalinnas hakkasid need riburada oma tegevust lõpetama. Kohapeal söömine asendus toidu kojukandega. Hulgimüüjad, kes varem varustasid ainult restorane, avasid kibekiiresti e-poed tavatarbijatele. Inimesed olid sunnitud veetma pikki päevi nelja koduseina vahel. Neil oli aega järelemõtlemiseks. Ja siis, kas uue eluga kaasa minemiseks, või sellele jalgu jäämiseks.

Eesti Maitsed on hoolega jälginud kõiki muutuseid külalislahkust pakkuvate ettevõtete seas. Aga ka neid muutuseid, mis on kahe aasta jooksul toimunud restoranide klientidega. Praegu soovitakse rohkem veeta aega maal. Tahetakse rohkem teha tööd kodus. Kodu- ja töökoha vahelised piirid on varasemast ebaslgemad ja kohati suisa kadunud. Töövahendid ja -riistad täienevad suunas, kus samuti hakkab puuduma piir, millest ühele poole jäävad profiriistad ning teisele poole eraeluks mõeldud seadmed. 

Nagu näiteks blender, mis valmistab omanikule siidjaskoheva tekstuuriga kreemsupi kahe minutiga

 

 

Kas Eesti Maitsed hakkavad ka niisugust elu elama ning seda kajastama? Jah, me hakkame! Oleme kolm kuud tagasi välja kolinud Tallinna vanalinna südamest. Elame hetkel veel kindla asukohata asutuse ebakindlat elu. Aga hakkame elama kolima oma uude asukohta Maitsestuudiosse, mis asub Tallinna külje all, metsavahel, merest mitte kaugel.

Maitsestuudio on uue aja maja. See näeb välja nagu eramu, aga kindlasti hakatakse siin tööelu elama palju rohkem, kui eraelu. Sissekoliminegi on otsekui restorani soft opening. Tööd saab juba hädapärast teha, aga eraelu sissetoomine võtab veel aega, kuni kõik selleks vajalik saab valmis ja lõpuks ometi ka siia kohale toimetatud.

 

 

Tööelu saab alata enne eraelu seepärast, et soovime Maitsestuudioga mitte pelgalt praegu ajaga kaasas käia, vaid rajada koha, mis ei jää uutele arengutele jalgu veel vähemalt 10 aastat. Milles me näeme vahet praegu oleva ja peagi tuleva vahel? Ennakõike selles, et täna kujundatakse ümbruseid selleks töö koju kaasa võtta. Meie (vastupidiselt) kolime ise tööjuurde elama. Päriselt ka!

Sestap on Maitsestuudio süda eramu kohta ebaproportsionaalselt suur köök-stuudio kahe erineva söögialaga. Hakkame siin tundma õppima ja võrdlema köögiseadmeid, mis asetsevad sellel eespool mainitud proffidele ja asjaarmastajatele mõeldud seadmete hägustuval piiril. Tegema süüa toiduainetest, mis varem kodukokale kättesaadavad ei olnud. Või mille lugu teame mulda istutamisest ülesnoppimiseni. 

Tahame toitusid ise degusteerida ning külalistele maitsta anda. Kutsume meid juhendama erinevate valdkondade kõige paremaid asjatundjaid. Ja muidugi  jäädvustamekõik selle sõna, pildi ja videoga.

 

 

Tahame teada kõike toorainete kohta, millest toitu valmistame, sest me oleme ju ise need, mida me sööme. Kevadel paneme püsti kasvuhoone ja tarbeaia, et ka Maitsetuudio lauale jõuaksid kõige värskemad maitsed otse käeulatusest.

Stuudioelu (ja endiselt ka restoranijuhi kirjastamise ja külalislahkuse vallas toimuva kajastamise) kõrval elame eraelu siis, kui selleks aega jääb. Pakume kaastöötajatele öömaja, ning tööjärgset lõõgastust, kui nende tööpäev venib hilistele õhtu tundidele.  

Ise asume töömaja ühes servas selleks otstarbeks sisustatud privaatruumides. Ja kui töökaaslaseid või külalisi enam majas ei viibi, saame tööruume ka veidi eraeluks kasutada.

Kõlab ebareaalselt? Kaks aastat tagasi kõlas kõik see, mis toimub praegu, veel oluliselt ebareaalsemalt. Hoiame asjast huvitatuid Maitsetuudio tegemistega kursis!

Maitsetuudio maja kohendas meie vajadustele vastavaks ja ehitas valmis Happy Home.

Köögi aitas kavandada ja tegi valmis Estmidt.

Kuidas see kõik sündis on päris huvitav, aga täiesti omaette lugu, mille varsti siia samuti üles riputame. Siis kui kõik on päris valmis.

 

Veel

Hädas rabarbriga?

Igas koduaias tekivad suuremad või väiksemad saaduste ülejäägid. Kõige sagedamini on nendeks rabarber ja õun. Küllap just praegu on nii mõnedki hädas rabarbriga. Mida sellega peale hakata? No teeme siis näiteks napsu! Napsutegu on igal juhul lihtne. Aga kuidas välja kukub on iseasi. Maitsesime...
Loe edasi

Loome uusi maitseid sellest, mida teised ei oska kasutada

Teadjad räägivad, et Eesti rohumaa sisaldab iga ruutmeetri kohta erinevaid söödavaid taimi kõige rohkem Euroopas. Ja muu loodus ei jää rohumaadele alla. Kui palju me sellest kõigest oma söögilaual oskame ära kasutada on iseasi.  Angelica Udeküll Laulasmaa restoranist Wicca oskab teistest rohkem. Vaadake, mida ta...
Loe edasi

Hooajaväline grill

Kes ütles, et grillihooaeg on lõppenud? Big Green Egg’i kokk Allar Oeselg paneb oma rohelise muna auto pagasiruumi ja sõidab sellega süüa tegema kuhu parasjagu on vaja. Olgu väljas suvi või talv, olgu tegemist kitsaste või laiade tingimustega, Allar teeb süüa igal pool ja...
Loe edasi