Klubi

Peipsiveerel elatakse omasoodu. Nii omasoodu, et kohe, kui järveäärsele maanteele jõuad, oleksid nagu sattunud välismaale. Hakkad juba siinsete vaadetega pisitasa ära harjuma,  kui põmmdi! Uuskülas, otse tee ääres, kõrgub Kurro. Kontrast on ümbritsevaga on umbes niisama jahmatav, kui oli Viru hotell Tallinnas vahetult peale selle valmimist.

Esmamulje ei pidanud küll eksitama, aga Kurro Loodusspaa puhul eksitab ikka täiega. See ehitis on just niisama roheline ja loodusesõbralik, kui lubab vaade, mis avaneb teel hotelli sissepääsu poole.

Juba hoones sees olijale lunastab Kurro oma kodulehel antud lubaduse: “Meil on ruumi olla”  kohe esimese minutiga. Siin tõepoolest on ruumi. Suured aknapinnad ei lase aru saada, kus lõpeb fuajee ja kus algab loodus. Modernistlik sisekujundus on muljetavaldav ja selle seotus loodusega veelgi enam.

Kuidas siin küll ise peab olema? Maja personal liigub ringi otsekui rõhutatult aeglaselt. Aja kulg tundub samuti aeglustunud olevat. Siinseid kombeid tutvustavad kõige näitlikumalt veesilmas oma elu nautivad kalad. Jah, siin peab ennast tundma, nagu kala vees. Tegutsema tasa ja targu. Kiire ei jäänud isegi mitte ukse taha. Kiire jäi siit kümnete kilomeetrite taha.

Tee vastuvõtuleti juurest oma tuppa võib olla päris pikk. Ja mida pikem on, seda parem. Sest see ei ole kulgemine mööda lõputut koridori vaid on otsekui loodusretk. Kurro hoone on otsekui taevast alla metsa keskele potsatanud. Igast järgmisest aknast avaneb vaade loodusele. Loodus on küll üks ja seesama, aga vaated on vägagi erinevad. Oska ainult tähele panna.

Ka tubades on ruumi olla. Kõige väiksemat tüüpi toas on ruumi 30 ruutmeetrit. Erinevatel toatüüpidel on kõnekad nimed: Tuik, Hingus, Hellus, Pesa, Kaja, Sosin. Siin ei ole keeruline järgida majapersonali tahtele ja lihtsalt olla. Vaadata aknast välja. Lugeda raamatut. (Kurrol on oma raamatukogu). Ja siit mitte ära minna. (Kurrol on ka võimsalt avara vaatega ning kõige vajalikuga sisustatud kaugtööruumid). Olgu su enda kodu missugune tahes, kodune tunne sünnib Kurro toas kiiresti ja on üks oluline osa siin pakutavast külalislahkusest.

Vaata maja mis ilmakaarest tahes. Kae seest või väljast. Kurro päriselt ka sulandub ümbritsevasse loodusse. Maja ees, kohe üle tee, on Eesti kõige pikem liivane järverand. Ümberringi on mets. Looduse keskel olemine, selle austamine ja sellega kooskõlas olemine on Kurros elustiil. 

Peamine põhjus Kurosse tulemiseks on muidugi spaa. Aga kõik muu siin köidab nii palju tähelepanu, et kohapeal olles ei pruugi enam olla kohe esimene asi sauna- ja veemõnusid nautima tormata. Parem nii, sest pärast maja ja ümbrusega tutvumist on hoopis paremini mõistetav, kui omanäolisse kohta sa tegelikult oled sattund.

Küllap on Kurro spaa nüüd Eestis kõige kõigem paljude numbriliste näitjate poolest. Aga pigem on see läbimõeldus, mis siin on kõige olulisem. Pered väikeste lastega ja täiskasvanute paarid ilma lasteta tulevad ühte ja samasse spaasse praktiliselt vastupidiste ootustega. See oht, et need ootused omavahel konflikti lähevad, on Kurros viidud miinimumini. Isegi hotelli fuajeest klaasseinaga eraldatud laste mängutuba toimib otsekui televiisor ilma hääleta. Tasakaal inimese ja looduse vahel, rahu ja tasakaal sinus eneses, on siin elunormiks.

Kurro on kogu Eestis praegu pakutava külalislahkuse next level. Kõik on läbi mõeldud ja ette valmistatud selleks, et mistahes restarti vajav linnastunud tüüp saaks elada siin paar päeva oma väljakujunenud elustiilile risti vastupidist elu. Ka esmapilgul ehmatanud seitsmekorruselisel “tornil” on selles oma osa täita. Lahkudes ei ole enam küsimust, kas see ikka peab olema.

Peipsi järve kaldal seda ümbritseva metsa keskel elatakse muu Eesti jaoks eksootlist elu. Sellest osa saamiseks on Kurro kõige kosutavam ja kaasaegsem paik. Naudi Kurrot ja selle ümbrust. Olgu jalgsi, jalgratta, paadi või autoga. Vähemalt kaks ööd on siin viibimiseks absoluutne miinimum, parem kolm-neli.

Söögid ja joogid, mida siin pakutakse on veel üks mõjuv põhjus Kurrosse tulla. Aga see on juba järgmine lugu.