Ajakiri

Veini teejuht 2019

7. Veebruar 2019

ESA 8. Veinimessi galerii

Jookide serveerimine jääb Eesti restoranides valdavalt söögipakkumise tasemele alla, kipub olema üksluine ja samad joogid on paljude restoranide lemmikud. Ometi on joogiäri Eestis väga konkurentsitihe ning saada peaks olema kõike, mida hing ihkab.

Veinimess näitab kindlasti hästi kõike seda, mis saadaval on ning boonuseks hulgaliselt uudiseid pealekauba. Võtame selle messi põhjalikult ette ja uudistame, mida kõike sellel aastal restoranide laudadele ning kodus tarbimiseks pakutakse.

 

Veinivilla

Omamaine õlu ja siider toovad Eestile kuulsust igal pool. Kas marjaveinid astuvad samuti õlle ja siidri väärikale teele, seda saame peagi teada.

Möödunud suvel toimunud parima koduveini konkursil võitis Tartumaa mees Meelis Kask õiguse teha Veinivillas oma ametlikult müüdav vein kõigile maitsmiseks ja ostmiseks. See vein on nüüd valmis. Kuidas maitseb? Ei ole üldse mingi võimatult magus jook vaid hoopis heas tasakaalus rohkete maitsenüanssidega ka toiduveiniks sobiv jook. Seda tasub küsida kas Veinivillast või joogimeistrilt endalt. Veinivilla enda jookidest tasub soetada Pihlakaveini. Sellest marjast jooke eriti  mujalt ei leia. Ja muidugi pärliveini, mis kõlbulik ka Michelini tärniga restorani veinikaardile.

Veinialbum

Mart Tomson on kogenud restoraniettevõtja ja natuke lühema kogemusega veini-importöör. Juhuslikke veine tema portfellis ei ole. Tema juures tasub ennekõike uudistada kahe veinimaja toodangut.

Pilk eemalt

Rõõmsa näoga kõnnib messil ringi meie mees Suurbritannias, kõrgelt kodeeritud Lympstone Manori peasommeljee Marko Mägi. See, et tegemist on kolmanda veiniüritusega nelja päeva jooksul ei näi teda väga väsitavat. Maailma tippsommeljeed saavad lugematul hulgal kutseid kõikvõimalikele üritustele. Marko saab vastu võtta ehk iga kahekümnenda, aga ESA Veinimessil on ta kohal alati ning rõõmuga.

Eemalt vaadatuna Eesti lausa kappab arenguteed mööd edasi. Sommeljeede Assotsiatsioon teeb väga head tööd veinitundmise edendamisega. Meie paremate sommeljeede tase ei jää mitte millegi poolest alla maailma tipptasemele. Messil pakutav läheb iga aastaga mitmekülgsemaks ja kvaliteetsemaks. Kohati on raske uskuda, et nii haruldased joogid üldse Eestisse jõuavad.

Marko Mägi, Lympstone Manori peasommeljee.

 

Tori Siidritalu

Tori Siidritalu joogivalik täieneb järjekindlalt. Viimane uudis on õuntest ja kodumaisest viinamarjast (Rondo) tehtud siider. Eesti 100. aastapäevaga sai alguse sari Manifest 100. Selle aasta siider Manifest 101 on Calvadose tünnides küpsenud šampanjameetodil valmistatud suhkruvaba brut nature õunasiider. Iga aastaga läheb paremaks Tori Rosé, ehk šampanjameetodil valmistatud õunasiider arooniaga.

Eelmine aasta oli Eestis teadupärast rabarberi vahuveinide aasta. Mitmel tootjal õnnestus väga hea partii. Tori rabarberi vahuveinist räägiti palju, kuid seda maitsta said vähesed, sest oma küla rabarbritest jätkus 1000 pudeli veini tegemiseks. Need, kes maitsta said, pidasid seda kõige paremaks. Nüüd on uus veinitegu valmis ja veinimeister Karmo Haas peab seda eelmise aasta joogist isegi paremaks. Toiduna soovitab kokapaberitega mees vahuveini kõrvale kammkarpe.

Veranika ja Karmo Haas, Tori Jõesuu Siidri- ja Veinitalu.

 

Rein Kasela Veinituba

Rein Kasela on Eesti veinitundmise ja -impordi tõeline grand old man, kes vaatas veiniväljadel ringi juba siis, kui suurem osa tänastest tegijatest käisid koolis või lasteaias. Mõned ei olnud veel sündinudki.

Vanahärra on oma vitaalsuse,  töökuse ja toimekusega endiselt eeskujuks palju-palju noorematele veinitegelastele. Tema veinitoas juhuslikke jooke ei leidu. Teiste seast kedagi esile tõsta on raske, aga kui peab siis… Delmas veinimaja Languedocist.  Tegemist on esimese biosertifikaadiga veinimajaga selles piirkonnas ja see pärineb aastast… 1986.

Veinimaja asub Burgundiaga samadel laiuskraadidel, seepärast on sobilik vahuveinide tegemiseks Cardonnay ja Pinot Noir viinamarjade kasvatamiseks.

Selle maja valikust peab kindlasti proovima läbilõiget:

Vins de France

Aastal 2010 veinientusiasti Igor Sööt’i poolt asutatud prantsusmaa veinide Eestisse toomisele spetsialiseerunud firma varustab huvitavate veinidega kõige eristuvamaid Eesti restorane. Ka koju ostjale ei öelda ära, head nõu saab siis, kui firmaga kodulehe kaudu ühendust võtta ning välja valitud veinid toimetatakse koju kätte.

Igoril on väga kõrge reputatsioon restoranide sommeljeede seas. Ta oskab leida veine, mille hinna ja kvaliteedi suhe on uskumatu ja mitteprofessionallsetel veinisõpradel ei maksa peljata Vins de France’iga ühendust võtta.

Kindlasti peab maitsma:

 

Prike

Prike tähtsust Eesti joogimaailma mitmekesistamisel ei ole võimalik ülehinnata. Ikooniline importöör soovib alati lasta rääkida oma joogiuudistel ja jääda ise tahaplaanile.

Prike jaoks selle aasta üks tähtsündmuseid on 200 aasta täitumine Veuve Clicquot poolt valmistatud maailma esimese roosa šampanja valmimisest.

Veinivillem

Veinibaari Švips teate? Nemad pakuvad hea hinnaga vähem tuntud veine ja impordivad osasid neist ise ka ise Veinivillemi nime all Eestisse.

Kolm veini, mida peab proovima:

Chocolate&Champagne

Tegemist on tõenäoliselt kõige uuema imortööriga Eestis. Mida nad siia toovad, sellest pajatab juba nimi. Aga nimi ei anna mahtu tegevuse ulatusest. Tõenäoliselt on tegemist kõige laiema šampanjade valikuga Eestis. Eriti pakub rõõmu hinnaklass. Suurepärase kvaliteediga šampanjade hinnad algavad 21-st eurost pudeli eest (Champagne Launois). Tegemist on šampanjamajaga mis pakub mitut erinevate maitsenüanssidega šampanjasid, kus maitseid ei proovitagi aastast-aastasse hoida samasugustena. Täidlaste aastakäigušampanjade hinnad küündivad 80 euroni pudeli eest. Francois Secondi oma šampanjadega Grand Cru küla Sillery kroonimata kuningas. Champagne Devavry on pakub šampanjat, mille puhul märsõnadeks on pühendumus ja täpsus detailides. Chocolate&Champagne šampanjasid saab osta oma kodunt lahkumata nende online kauplusest.

 

Liviko

Liviko on igal messil millegi poolest teistest pakkujatest eristuda püüdnud. Seekordne väljapanek oli pärit eranditult Ida-Euroopast. Erbi Kildjer valis soovitamiseks välja kolm veini. Kõigepealt Edoardo Miroglio rosé vahuveini Bulgaariast. Tegemist on Wine Spectatori TOP 100 maailma kõige parema hinna-kvaliteedi suhtega vahuveinide tabelis 17. kohale tulnud elegantse ja kerge mulliga vahuveiniga. Ungari Tokay kõrval teise tuntud valge veini piirkonna Sobló, mille maadest 60% kuulub Tornaile. Aranyhegy aiast pärit Jufarki viinamarja kasvatatakse ainult seal piirkonnas. Veini võiks taseme poolest võrrelda Grand Cru Chablis’dega. Rumeenia Dialo Mare piirkonna kohalikust viinamarjast Feteasca Negra Burgundiast pärit veinimõisniku poolt valmistatud Crai Nou on nüansirikas biodünaamiline vein. Kõike kolme veini tasub küsida näiteks Livico Alcostore’ist.

 

Lahhentagge ja Atla Mõis

Kodumaise kange alkoholi väiketootjad hakkavad jalgu alla saama. Lahhentagge Saaremaalt pakub kadakate kodusaare džinni ja isevalmistatud toonikut sinna kõrvale. Kuigi tootmine ei ole kestnud pikka aega, on Lahhentagge juba üpris laialt tuntud ja lugupeetud.

Atla mõisa viinaköök on seevastu tuntuse teel esimesi samme astuv väiketootja Raplamaalt. Napsud valmivad kohalikust toorainest ise destilleeritud õunapiirituse sest ja Atla puurkaevuveest.

Presidendi kokkuvõte

Eesti Sommeljeede assotsiatsiooni president Kristjan Markii on sündmusega silmaga nähtavalt rahul. Üle 65 eksponendi, kes pakuvad maitsmiseks kokku üle tuhande veini. 22 meistriklassi kahe päeva jooksul, mis oma geograafia poolest katavad kogu maailma. Ridamisi veinimeistrite õhtusööke restoranides. Need on numbrid ja tase milleni varasematel aastatel pole küünditud.

Rõõmu teeb Portugali veinide trendiks kasvamine. Maa, kus kasvab rohkem kui 250 viinamarjasorti, mida mujalt otsida ei maksa, pakub avastamisrõõmu nii algajale kui kogenud veinisõbrale. Hispaania veinide ulatuslik come back Eestisse ja Ida-Euroopa muutumine odava mahuveini tootjast terroir põhiseks eksklusiivsete veinide pakkujaks on veel märksõnad, mille poolest selle aasta veinimess jääb meelde.

Veel

VÕIVÕI. Võid ei ole kunagi liiga palju

  Kõige uuem restoran Tallinnas on niisugune, mille nime on algul keeruline mõista ja isegi kirjutada, aga restoran ise on lihtne ning arusaadav. Pakub toitusid, mis on tehtud nii, nagu neid ei tee keegi teine muu, kui restorani omanik ja peakokk Vladislav Djatšuk.    ...
Loe edasi

Mis meist edasi saab 2? Teeme Dubaid!

  Kõige uuem restoran Tallinnas on niisugune, mille nime on algul keeruline mõista ja isegi kirjutada, aga restoran ise on lihtne ning arusaadav. Pakub toitusid, mis on tehtud nii, nagu neid ei tee keegi teine muu, kui restorani omanik ja peakokk Vladislav Djatšuk.    ...
Loe edasi

Pavlova Dubais ja Valgerand Abu Dhabis

  Kõige uuem restoran Tallinnas on niisugune, mille nime on algul keeruline mõista ja isegi kirjutada, aga restoran ise on lihtne ning arusaadav. Pakub toitusid, mis on tehtud nii, nagu neid ei tee keegi teine muu, kui restorani omanik ja peakokk Vladislav Djatšuk.    ...
Loe edasi