Ajakiri

Hiiumaa… See on meri. Mets. Ja käputäis püsielanikke nende kahe keskel. Siin olla kõige rohkem külaliste jaoks mõeldud ööbimiskohti ühe elaniku kohta, aga kas teate mõnda neist ka nimetada?

Või mõnda üle-Eesti tuntud söögikohta?

Enam-vähem niisugused olid lood ka Muhumaaga enne Pädaste tulekut. Nüüd näib arenguspiraal ringi täis  teinud olevat ja uues kohas ning uuel moel on uue loo esimene peatükk just valmis saamas. Hiiumaal Õngul on kohe-kohe päriselt valmis Eha Retreat. Koht, mis praegu näib kohalikele vist isegi veel ulmelisem, kui oli Pädaste pärast härrastemaja valmimist.

Tee Ehani. Otseselt ja kaudselt

Viimane teelõik Ehasse on tüüpiline Hiiumaa metsavahetee. Teeviidad puuduvad ja mitu korda jõuab tekkida kahtlus, et see tee ei saa küll ühegi erilise asutuse juurde viia. Ehk siiski?

Hiiumaa valiti Eha asukohaks seepärast, et tegemist on UNESCO ülemaailmse programmi Inimene ja Biosfäär piirkonnaga. Mis tähendab, et inimesed siin elavad oma  igapäevast elu looduse rütmis ja looduse seaduste järgi. Ega kahjusta oma tegevusega ümbritsevat keskkonda. 

Eha oma retriidiga peab tooma eluviisiga teelt eksinud ilmakodanikud looduse rüppe ja rütmi tagasi. Poputama ja maha rahustama ning puhanult ja lõdvestunult saatma tagasi sinna, kust nad tulid.

Kõlab liiga diibilt, et tõsi olla? Küllap saame teada, sõidame edasi!

Niisugune värav võib avaneda ju iga suvalise talu õuele? Aga suvalise talu juurest vist niisugust tutt-uut ja eeskujulikus korras tarbeaeda ikka ei leiaks. Küllap oleme ikka õigel teel.

Eha kohta ju praegu teataksegi kõige rohkem seda, et siin teevad süüa üle-Eesti kokad Peeter Pihel ning Achim Braitsch. Ja suur osa söödavast kraamist kasvatatakse ise sellessamas aias ning kasvuhoonetes.

No lõpuks ometi, olemegi kohal. Eha majade kompleksi oleks loodus otsekui oma rüppe haaranud ja omaks võtnud. See sobitub siia hästi, aga esmapilgul mingit pompöösset muljet küll ei jäta. 

Et retriidil osalemine maksab ümmarguselt 1000 eurot öö inimese kohta kaheses toas ja üks retriit kestab, kas kolm või viis ööpäeva.  See lühike infokild on pannud palju erinevaid fantaasiaid lendama. Ikka selle kohta, mis kõik peaks või võiks siis hinna sees olla ja kuidas välja nägema.

Kõik hinnas, aga omamoodi

Jah, Ehas on kõik hinnas. Söök, jook, spaa, hoolitsused ja kõikvõimalikud tegevused. 

Missugust elu elatakse luksusvillades, seda on kõik näinud filmides ja vähesed ise ka kogenud. Piltilus ümbrus. Kõige kallim šampanja ja peenemad napsud. Nii fine dining, et ei usu  suud ega silmi. Ja lõputu lebotamine

Esimene peab raudselt paika. Enam lummavamaks vaated minna ei saa. Sisekujundus paitab kõigepealt silma ja siis sulab vaadetega ühte. Eha on päriselt ka looduse keskel ja otsekui osa loodusest. Eha külaline niisamuti.

On see luksuslik? Võib ka nii öelda, aga pigem ilus, mugav, praktiline.

Ja siis algab Eha eripära. Alkoholi ei ole. Üldse ei ole. Mitte mingisugust. 

Lõputult voolava Dom Perignoniga Eha retriidi hinda õigustada ei püüa. Seevastu on olemas ülima teadlikkuse ja suure hoolega tehtud valik tõepoolest maailmas enim laineid löövatest alkoholivabadest jookidest.

Külaliskogemuse ja haldusjuht Rivo Alliku tunneb igat pudelit nagu oma last. Ja korraldab meeledi huvilistele degustatsiooni. Rivo ametinimi viitab mitmekülgsetele tööülesannetele. See ei ole ainult tema puhul nii. Eha mahutab korraga maksimaalselt 22 külalist. Majarhvast on umbes niisama palju, kui on külalisi ja igaühel on mitu erinevat ülesannet täita. Nad ei ole teenindajad, veel vähem teenijad. Nad on teejuhid ja julgustajad külalise teel loodusega harmoneeruma.

Peeter Pihel ja Achim Braitsch teevad samuti süüa sellest, mida loodus parasjagu annab. Kaaviari ja homaari Hiiumaa ei anna, ega hakkagi andma. Kapsast ja kõrvitsat oma aiast ja kala siitsamast merest aga nii palju, kui vastu võtta jõuad.

Loodusega harmoonias oleva kokkamise kõige kõrgem tase on kapsa- või  kõrvitsauputusest iga päev erinevate, head välja nägevate, hurmavalt lõhnavate ja imemaitsvate toitude tegemine nii, et sööja jaoks road ei korduks ning ei tekiks tüdimust.

Ideedest Eha köögis kindlasti puudust ei tunta. Mõned viimased katsetused said pildile ka püütud. Igapäevatoit nii sätitud ei ole. Hommikusöök ja lõuna serveeritakse buffeena. Õhtusöök tuuakse lauda nii, et kõik road on mõeldud jagamiseks.

Uskuge või mitte, aga see ikkagi pakkus toiduelamuse. Arusaamise millise hoolega kõike on kasvatatud. Millise lugupidamisega töödeldud ja serveeritud. Ausate puhaste maitsete paraad, milles liha ja kala loovutasid põhirolli hoopis erinevatele köögiviljadele. 

Ja et veini ei olnud, see mitte ei vähendanud vaid võimendas Eha kogemust. Tegi selle veelgi erilisemaks ja paremini arusaadavaks. Ning veel kord, uskuge või mitte – söönuks sai ja nii räägib peaaegu sada kilo kaaluv ja koos toiduga väga veini armastav meesterahvas.

Eha kogemus ja luksuse uus definitsioon

Kui millegi eest tuleb maksta 1000 eurot ööpäevas, siis teist nimetust sellele veel välja ei ole mõeldud. See on luksus. Seni on luksus olnud hedonism. Kui lennati privaatlennukiga, siis eeldati, et selle juurde kuuluvad ikka needsamad kallid joogid ja fine dining. Nüüd tellivad privaatlendusid üleöö rikastunud tehisintellekti arendajad. Neil on praktiline vajadus jõuda kiiresti ja mugavalt punktist A punkti B. Lennukis peab lennu ajal olema palju vett ja piiramatult internetti. Kui juhtub ka kaaviari olema, siis see võib jääda meeskonnale.

Taevast tagasi maapeale – täpsemalt Hiiumaa peale – tulles, siin on lood samasugused. Mugav stressivaba, kuid täiesti tavaline elu looduse keskel ja sellega ühes rütmis on muutunud väga suurele osale inimkonnast luksuseks. 

Kuidas Ehas seda luksust külalisele edasi antakse?

Juba kodus, kohe kui oled ennast retriidile kirja pannud, tuleb täita mahukapoolne küsimustik iseenda ja oma ootuste kohta, mida Eha peaks pakkuma. Sellele vastavalt koostatakse igale retriidilisele personaalne programm. See algab iga päev varajase hommikusöögiga. Sisaldab spaaprotseduure, jalutuskäike, huvitegevusi, hoolitsusi, lõuna- ja varajast õhtusööki.

Tihe päev täis erinevaid tegevusi, mis kõik sisalduvad hinnas. Võib neid tundele vastavalt  kohapeal veel juurde võtta või hoopis mõned ära jätta.

Algul tundub, et tegemist on tavalise spaakülastuse programmiga, aga päris nii see ei ole. Lümfimassaaž, gongi helirännak, Tiibeti laulvate kausside massaaž… Siis mingi woodoo hoopis?

Ei seda kohe kindlasti mitte. Kõik toimuv kokku on seesama retriit, mis kohe Eha nimeski kirjas.

Ja olgu sellele nime andmisega kuidas on, mis kõige tähtsam – see toimib ka. Muu maailm hakkab iga päevaga jääma üha kaugemale eemale. Sina oled siin. Sinu eest hoolitsetakse. Ja sul on siin paganama hea olla.

Eha oleks võinud ka tuua Hiiumaale mõne Ultra Luxury kategooriasse kuuluva hotelliketi. Näiteks Amani. Ja saada ise osaks sellest. Aga ei toonud. Eha on Eha. Üks ja ainus. Upitab luksuskaupade kategooriale lähemale hoopis kohalikud kaubamärgid Hiiu Vill, Hiiu Ihuhooldus, Hiiu Gourmet. Kõik need on üks osa Eha kogemusest.

Oot-oot, aga siiamaani ei ole ju üldse juttu olnud mitte millestki niisugusest, mida enamus meist ei oleks oma igapäevase elu sees juba kogenud. Nii ongi! Kui võtta kõike seda ühekaupa. 

Aga kui kõik koos, siis sünnib maagia. Eha elurütm kestab edasi veel mitu päeva pärast Hiiumaalt lahkumist. Vähem liha, vähem veini. Rohkem und ja soovi liikuda looduses.

Igapäevane lihtne elu Hiiumaal ongi väärt 1000 eurot ööpäevas. Tuleb vaid osata seda elada Eha-moodi. Võtaks hea meelega selle väärtuse rahas välja? Keegi ei keela. Aga selleks, et saaks tuhandeid välja võtma hakata, tuleb esmalt miljonid sisse panna.

Eha eristumist ja potentsiaali kogu maailmas pakutava külalislahkuse seas võib julgelt võrrelda sellega, mida pakub Taani oma kultuslike restoranidega Noma ja Alchemist. Suurem osa taanlastest samuti ei pea otstarbekaks nendes käimist kasvõi üksainus kord. Aga on ikkagi uhked, et neil midagi niisugust üldse olemas on.

Seda viimast võiksimegi taanlastelt õppida. Kuidas olla uhked selle üle, mis meil olemas on ja mida me hästi oskame. 

Ja Peeter, Riho ning Achim saadavad Hiiumaalt tervisi!