Ajakiri

Tegelikult, alguse kerge ametlikkus või isegi väike distantsi pidamine, on klassikalise liharestorani puhul asja eest. Toidumood ja arusaamad tervislikkusest liiguvad oma radasid pidi. Ja need rajad lähevad aeg-ajalt risti lihakummardajate kindlalt sissetallatud teega. Tõekspidamiste ning maitse üle ei vaevuta juba ammu enam vaidlema, ikka hakatakse kohe kaklema.

Nendele, kes iseenda ega teistega võitlema ei hakka, on Goodwinis sõbralik õhkkond ning (liha)asjatundlik teenindus tagatud. Oma lihatüki saab igaüks kelneri toodud kandikult ise välja valida. Küpsusaste ning sobilikud lisandid liha juurde on teenindajaga nõupidamise koht.

Goodwinis süüakse ära iga kuu terve tonn(!) kvaliteetliha. Selle hankimisega tegeleb üks täisajaga töötaja. Selgub, et niisugustes kogustes niisuguse kvaliteediga liha toomisega Eestisse jäävad kohalikud hulgimüüjad jänni. 

Klassikalised restoranid vaaguvad praegu hinge, aga Goodwini majanduslikul tervisel pole kõrgele eale vaatamata häda midagi. Hoopis vastupidi, neil on kaks sama nime ning kontseptsiooniga restorani veel. Mõlemad Soomes.

Goodwin on jäänud püsima ennekõike seetõttu, et ajab järjekindlat oma rida. Üha uuenevad köögitehnikad ja muutuvad toidumoed, klientide kapriisid ja kõige viimased dieedid restorani nende valitud teelt kõrvale ei kalluta.

Päevast päeva, kuust kuusse ja aastast aastasse teevad nad vaid kahte asja. Hangivad kõige paremat liha. Ja ei keera seda köögis vussi. Ääretult lihtne pikaealisuse saladus, kas pole?