Klubi

Hiis on restoran, mis väärib oma nime igat tähte. Kunagi oli hiis maausksete looduslik pühapaik. Nüüd on restoran Hiis  lihtsate, kohalike, algupäraste maitsete nautimise koht. Nautimine on paraku külalislahkuses kiiresti devalveeruv mõiste. Ei teagi nimetada restorani, kus teenindaja ei soovitaks tema poolt lauale kantut nautima hakata. Ainult see, mis nina ees, ei ületa teadliku ja nõudliku  sööja igapäevatoidu taset.

Aga Hiies oli vastupidi. Sõna “nauding” jäi kuulmata, kuigi naudingut pakkusid viieteistkümnest nende poolt pakutud maitsekogemusest vähemalt iga kolmas. Kindlasti ei saa öelda, et Hiis oleks restoran, kuhu minnakse madalate ootustega. Aga Daanius Aas söökidega ja Geete Talas jookidega võimendavad puhtad algupärased maitsed tõelisteks naudinguteks.

Õhtuhämaruses saabujale hakkavad esmalt silma valgustatud aed ning see, et taimekastide vahel on värsked jalajäljed. Niisama hämaralt valgustatud söögituba oma zen muusika ja kaminatulega on otsekui õues nähtu jätk ja loob maitsemeeltele sobivalt salapärase meeleolu.

Jalajäljed kastide vahel, aga ka lähemas metsas, niidul ja mere ääres kuuluvad Geetele. Tema on Hiies multifunktsionaalne inimene – korilane, hoidistaja, joogimeister ja teenindaja. Ei maksa imestada, et sööke ja jooke tutvustatakse selles restoranis sisukamalt, kui teistes.

Taldrikutelt vaatab vastu ehe minimalism. Selleks, et sünniks maitsenauding ei ole palju vaja. Vähemalt niisugune mulje jääb. Siiakala lõigud valatakse külalise silmade ees üle röstitud kõrvitsaseemne õliga ja valmis see ongi!

Tegemist on otsekui maitsemaailma üle kantud anekdoodiga autoremondi töökojast, kuhu klient pöördub murega, et tema auto mootor teeb imelikku häält. Töömees vaatab korraks kapoti alla, võtab mutrivõtme ja keerab veidi ühte mutrit. Mootor on korras aga arve tuleb kopsakas. Mees imestab, et ühe mutri keeramine ei saa maksta ju kuidagi rohkem, kui ütleme – kolm eurot. Vastatakse, et just nii ongi, mutri keeramine maksab täpselt nii palju, ülejäänud summa tuleb maksta teadmise eest, missugust mutrit oli vaja keerata.

Anekdoot anekdoodiks, aga Eesti külalislahkuse üks suuremaid probleeme on see, et eestlane ei oska omakandi asjadest lugu pidada ning meisse on otsekui sisse kodeeritud see, et kohalik peab olema odavam mujalt toodust. Siin ongi üks oluline takistus, miks me tahame küll olla Põhjamaa, aga ikka ei ole. Igaühe iseenda suhtumise küsimus.

Aga Hiis on võimeline uskmatuid maausku pöörama. Daaniuse erinevad variatsioonid kartulist on niisugused, et kui veel kord kutsuksime külla Heston Blumenthali ja viiksime ta Hiide, siis tehtaks Daaniusele niisugune pakkumine töötamiseks Londonis või Dubais, millest keelduda oleks võimatu.

Norra kokad teevad imet lõhega ja käivad neid imesid mööda maailma tutvustamas. Hiie kombel valmistatud lõhepõsk oleks ka norralaste menüüs hitt!

Magustoidud kipuvad meie restoranide menüüdes endiselt olema mitte söögikorra kulminatsioon, vaid rohkem erinevate toitude keti kõige nõrgem lüli. Hiies nii ei ole. Kuusevõrsekohupiim kisselliga on fine dining’u kõrgtase. Puravikujäätis on väärikas punkt pikale õhtusöögile.

Lõpetuseks jääbki üle vaid soovida, et kuuldused Hiiest Heston Blumenthalini ei jõuaks ning saaksime Daaniuse Eestis hoida.

Minge Hiide!

Restoran Hiis

Tammenõlva 2, Mannima, Harjumaa

+37258866858