Ajakiri

Suur külalislahkuse meeleavaldus on tehtud, aga riik meelt muutnud ei ole. Muidugi peab riiki edasi mõjutama, et siin ikka elada ja töötada tasuks, aga päris palju saab valdkond ka omapäi ära teha.

Seni on ikka inspiratsiooni ammutamas käidud Euroopas. Eelmises loos sai konstateeritud, et Euroopa ei ole enam gastronoomilise arengu taimelava, vaid hoopis Lähis- ja Kaug-Ida. Sobivalt õigel ajal potsatas postkasti  Atlantis The Palmi kutse tutvuma Björn Frantzeni uue restoraniga ning maailma ühe silmapaistvama hotelli teiste tegemistega.

Emiraadid valmistuvad ajaks, millal naftatulud kokku kuivavad ning nende nägemuses on uus suur tuluallikas turism. Lähtekoht on neil olnud küllaltki sarnane Eesti praeguse olukorraga. Midagi turistidele atraktiivset neil pakkuda ei ole. Kõrb ja kuumus igal pool ja Dubai on võrdselt kaugel igast maailma nurgast.

Sellest nõrkusest püüavad nad nüüd teha tugevust. Emiraadid peavad saama kogu maailma kogunemiskohaks. Kunstsaar The Palm ning seal asuv Atlantis on selle väikesed mudelid. Pakkudes kuuma leevenduseks ohtralt vett, atraktsioone ja eriti head toitu igalt poolt maailmast.

Et erinevate maailma köökide kõige paremate palade maitsmiseks ei peaks tegema reisi ümber maailma vaid piisaks lennust Dubaisse.

Atlantis oma kahe hotelli ja kaheteistkümne restoraniga ogi maailma erinevate köökide kohtumispaik. Maailmanimedest on enne Björn Frantzeni kohal juba Heston Blumenthal, Gordon Ramsay, Cristophe Devoille, Nobu ja Hakkasan. Mitmekülgsust lisavad Kreeka, Peruu, Hispaania, Liibanoni… köögiga söögikohad. Kõik see kogum kokku teeb maailma ühest kalleimast hotellist arvestatava koha nende jaoks, kes tahavad tipptasemel maailma maitseid kogeda aega ja raha optimaalselt kasutades.

Igavesele elu ja eduga ei maksa siiski arvestada ka siin mitte. Hotellikompleksi seninine peamine tõmbenumber veealune restoran Ossiano lõpetab sellel aastavahetusel pärast tosinat edukat aastat oma tegevuse.

Nimekate kokkade kiiluvees tulevad kohale ka nimekad restoranikriitikud. Juba mõnda aega on kohaliku Gault&Millau toimetaja David Constable. Londonist Dubaisse? “Euroopa gastronoomias valitseb minevikunostalgia, aga siin tagasi üldse ei vaadata, ainult edasi,” põhjendab ta  gastronoomia Mekast alles kujuneva restoraniskeenega kohta ümberkolimise põhjust üheainsa lausega.

FZN

Sündmuseid osatakse Dubais tekitada ja nendest kogu maailmale teada anda. Björn Frantzeni 27-kohalise restorani avamine on Palmi välireklaamis peaaegu niisama nähtav kui oli Armin van Buureni kontsert Burj Kalifa pilvelõhkujua tipus aasta tagasi. Aga mis kõige tähtsam, mõlemat sündmust teavad mitte ainult kohalikud, vaid teab kogu maailm.

Pärast koka näopildi nägemist iga tänavaposti küljes tekitab sisenemine tema just avatud väikesesse restorani erilise väljavalituse tunde. Kohalikud käituvad hillitsetult, sest sündmused, millest teab kogu maailm, toimuvad siin pea igapäevaselt. Restoran ei ole kuudeks ette välja müüdud, laua võib saada isegi ülejärgmiseks päevaks. Aga igal õhtul on kõik lauad lõpuks ikkagi hõivatud.

Frantzen teeb Dubais täpselt sedasama, mida Stockholmis. Tema esindusrestorani FZN pääsemiseks peab uksekella helistama ja kui nimi on kirjas, pääsed sisse. Kohe kõrval asub aga mitmesaja istekohaga Studio Frantzen, millel on palju sarnasusi Stockholmi Astoriaga. Huvitav, kuidas nad praegu Rootsis hakkama saavad, sest sealsed kõige tuntumad tegijad on ajutiselt siia üle kolinud?

Ootused FZN-i suhtes ei ole tagasihoidlikud. Seni on Dubais neli Michelini kahe tärniga restorani. Siit peavad tulema esimesed kolm tärni. Miks mitte!  Singapuris avatud ZEN sai ju need päris kiiresti. Dubai estorani pere näib väga motiveeritud ja kui mõelda elamusele, mis on jäänud Stockholmi, Singapuri ja Dubai restoranidest, siis ennekõike tahaks uuesti kogeda just viimast.

Dinner by Heston Blumenthal

Tumepruunides toonides sumeda valgustuse ja massivsete puidust seinapaneelidega avar restoran näeb välja otsekui vana hea konservatiivse Inglismaa (toidu)saatkond modernses Dubais. Toidud on siin needsamad, mis Londoniski. Juurtega ammustes aegades aga tänapäeva teostusega.

restoranil on kaks erinevat avatud kööki, milledest levivad lõhnad jäetakse klaasi taha ning söögisaali neid ei lasta. Kõik näeb välja väga esinduslik, et mitte öelda pühalik. Maailmas palju ringi söönud ning ka Heston Blumenthali Londoni restorani külastanud laudkonna tähelepanu pälvivad üllataval kombel hoopis kartulist lisaroad. Kolm korda friteeritud kartlid ning kartulipüree trühvliga. Kindlasti on mõlemad parimad, mida kartulist valmistada saab.

Erinevate tekstuuride esiletoomine ja kokkusobitamine on Heston Blumenthali kokandusliku käekirja kõige efektsem osa.

Dubai koos teiste emiraatidega saab kindlasti olema gastronoomiline konkurent Londonile, New Yorkile ja Singapurile juba kõige lähemas tulevikus.

Aga mida meil sellest?

Ka meil on võimalus nendest õppust võttes oma nõrkus tugevuseks muuta. Asume eraldatud kohas, meile pole lihtne tulla. Aga keegi ei pea paljuks hea asja nimel veidi vaeva näha. Ainult mis see hea asi on?

Meie looduslik keskkond ja selle neli aastaaega. Ehk neli erinevat turismihooaega ühe asemel! Meil on loodusliiku rohumaad per capita väga palju ning ühel ruutmeetril on söödavaid taimi rohkem, kui kustahes mujal.

Meie restoranidel seisab ees lahenduse leidmine sellele, et kohalike ja külaliste soovid ning ootused toidule on erinevad. Pikka aega sama menüü pakkumise aeg on lootusetult läbi saanud. Meie eeskujuks saab Euroopas olla ehk Hispaania oma kreatiivse toiduga, aga inspiratsioonireise tuleb teha David Constable’i tõdemusel kohtadesse, mis vaatavad ainult edasi ja mitte tagasi. Ning mitte ainult reise tegema, vaid ka nendesse kohtadesse oma restorane, kui meie toidu ja elustiili saatkondi asutama. Kartulitoitude  järgmine kuningas peaks tulema juba kartulivabariigist, mitte enam Inglismaalt.

Ja siinkohal on külalislahkuse valdkonnal riigist juba abi olnud. Turismi pika perspektiivi dokument on koostatud hoolikalt ja asjatundlikult kohalikke olusid arvestades

. Realiseerijatena ei ole me seni väga silma paistnud. Vanast aastast saab kaasa võtta teadmise, et lisaks Pädastele kujundab meile sobilikku mainet nüüd ka Kolme Sõsara restoran maa teises otsas Lüllemäel. Tallinnast mitte kaugel soos ja niidul on meil restoranid Soo ja Hiis! Tõenäoliselt on meil baarmanide tiitlivõite per capita kõige rohkem maailmas ning ka valitsev sommeljeede Euroopa meister on meie Mikk Parre.

Aga uuel aastal pikendame seda nimekirja uue hooga!