Eesti Veinitee avab uksed
26. Aprill 2023
Veinitee kulgeb loogeldes läbi kogu Eesti. Teele jääb 20 veinitalu, millest 17 avavad üheskoos oma uksed külalistele sellel laupäeval. Kõiki külastada ei jõua ka kõige parema tahtmise juures, seepärast koostasime väikese spikri kohtadest, mis meie meelest on kõige olulisemad, et saada ettekujutus Eesti veinitootmise hetkeseisust.
Põhja-Eesti
Valik on siin tagasihoidlikum, kui Lõuna-Eestis, aga need kes on, on TEGIJAD üleni suurte tähtedega. Alustagem Valgejõe Veinivillast. Kui neid ei oleks, siis küllap ei oleks Eesti Veiniteedki ja isegi kui oleks, lürbiksime tee ääres oluliselt kehvema kvaliteediga kraami, kui seda praegu teha saame.
Villa perenaise Tiina Kuuleri korraldatud koduveini konkursid on pannud meie kääritatud jookide väiketootmisele tugeva põhja alla. Eksperimendid, mida siin tehakse annavad teistele väärtuslikku infot ja julgustavad samuti proovima.
Aru mõis jääb teistele enamasti igasuguste arvuliste näitajate poolt alla, kui aga tegemist tuleb kvaliteediga, siis on sageli teistest ees. Veinitee üks väiksemaid tegijaid on laupäeva ettevalmistamisel teistest rohkem vaeva näinud. Siin toimub õhtusöök, kus Metsaresto tuleb metsast välja ning sobitab kohalikud (metsa)annid Aru jookidega.
Kolmas “kohustuslik” koht Veinitee Põhja-Eesti lõigus on Habaja Viinvabriku. Kogemust, mida nemad pakuvad kirjeldab igaüks isemoodi. Seega on kõige õigem see ise ära proovida. Pooleldi katuse all ja pooleldi vabas õhus asuvas baar-restoranis pakuvad nad oma jooke, pitsat ja muud joogikõrvast, lastes ilmal ja vahetuvatel aasta-aegadel maitseelamuse kujunemisele kaasa aidata.
Kuigi vahemaad võivad tunduda väikesed, kulub Tallinnast tuljal kolme koha külastamiseks ja Tallinnasse naasmiseks veidi üle 200 kilomeetri autosõitu. Arvestage sellega!
Lõuna-Eesti
Et saada osa Eesti kohaliku veini selle aasta kõige suuremast uudisest, ei pea Tartust üldse kaugele sõitma. Viisteist kilomeetrit ja teid ootab teine maailm. Nii lubab Järiste veinitalu ja see peab paika.
Kord aastas valivad Eesti kõige arenenumate maitsemeeltega sommeljeed maaletoojate poolt konkursile pakutud veinide seast Aasta Veinid. Ilma kõhklemata võib öelda, et see konkurss selgitab välja kõige paremad veinid, mida Eestis pakutakse. Parematest paremad saavad pimedegustatsiooni järel, kas pronks-, hõbe- või kuldmedali.
Roosadele veinidele on medaleid vähem jagunud, kui valgetele ja punastele. Viimase kolme aasta jooksul on kuldmedali saanud kaks roosat veini. Üle-eelmisel aastal maailmakuulsa Chapoutier veinimaja roosa vein, sellel aastal aga Järiste Veinitalu Rosé. Kauaks seda veini kindlasti ei jätku.
Järistelt 40-kilomeetrise sõidu kaugusel asub Murimäe Veinikelder. Niisugus terrasiidel viinamarjaaeda teist Eestis ei ole. Siin viibides on üldse raske uskuda, et oled Eestis. Murimäe on selleltsamalt Aasta Veini konkursilt saanud ohtrasti medaleid. Kuldset veel mitte, aga võib-olla see käärib juba vaatides.
Kolmas koht, mida Veinitee Lõuna-Eesti lõigul kindlasti külastama peab on Uue-Saaluse. Kui Murimäel ei taha uskuda, et oled Eestis, siis Uue-Saalusest enam “eestimaks” minna ei saa. Laupäeval toimub siin ühe päris uue veini esmaesitlus ning mängitakse äraarvamise-mängu, kas maitsja saab aru, mis marjast vein on tehtud.
Kes soovib kogu ringi läbi teha, peab niisamuti arvestama 200 kilomeetrise autosõiduga.
Jälgi meid