Ajakiri

Cru

Väliselt ei ole restorani Cru puhul erilisi muutuseid märgata. Kuigi muutunud on paraktiliselt kõik. Köögis toimetab uus personal, peakokk on Mark Keerd. Seda kööki, mida Cru nüüd pakub, nimetab Mark  ise piirideta köögiks. Läbivalt euroopalik aga väikeste lisadega kustahes mujalt maailmast.

Toidud näevad kaunid välja. Võiks öelda, et piltilusad. Ja niisugune ütlemine osutub päris täpseks. Nimelt on Mark hobi poolest loodusfotograaf ja suurema osa roogade esmaidee sünnib fotoaparaadi taga loodust pildistades. 

Marki kokanduslikud eeskujud on kohalikud: Rene Uusmees, Tõnis Siigur, Silver Saa. Silma peal on ta alati hoidnud hiljuti maailma parimaks restoraniks hääletatud Geraniumi tegemistel. Sestap ei jää Cru roogade maitseomadused nende poolt pakutavale silmailule alla.

Mark kogu au hea maitsega ja kauniks viimistletud toidu eest endale ei võta. Algsed ideed töötatakse läbi kogu köögikollektiiviga ja iga roa teekond ideest külalise ette taldrikule on parasjagu pikk ning käänuline. 

Restorani pikaaegne klient ehmatama ei pea. Cru on otsekui lillevaas, kus eelmised õied on välja vahetatud uute, teistsuguste ja värskemate  vastu. See ei ole juhtunud üksi Cruga. Niimoodi uueneb praegu kogu Eesti restoranimaastik.

La Boulangerie

Anna ja Vassili – pagarikodade Crustum ja La Boulangerie omanikud – on hakkama saanud millegi erakordsega. Külalislahkusmajandusele raskel ajal panid nad Hooandjas püsti ulmelisena tunduva projekti. Unistuste pagarikoja, kus on suurepärane sisseseade ning tööd tehakse Prantsusmaa parimate pagarite juures omandatud teadmiste ja oskustega. Lisaks pagaritele töötaksid uues kohas veel kondiitrid. Aga õhtuti muutuks see pagari-kondiitrikoda veinitoaks, kus pakutakse valitud Prantsuse veine ja kõrvale sobivaid roogasid. Et kõik unistused täituksid, oli tarvis koguda 41 800 eurot.

Unistus ei olnud õhku rajatud. Mustamäel oli juba aastaid “kätt harjutatud” pagarikojaga Crustum, mis on kuulus üle linna. Kas tuntus ja kuulsus tähendab usaldust? Väga suurt usaldust? 

Nüüd teame, et mõnikord tähendab. Hooandjaid sai veidi üle kolmesaja ning ihaldatud summast kogunes veidi rohkem raha. La Boulangerie pakub leibu-saiu-kooke Poordi tänavas juba mõnda aega. Ja kohe saavad kõige uudishimulikumad huvilised isiklikult kogeda seda, mida pakub veinituba. Viimane on esialgu avatud vaid reede- ja laupäevaõhtuti. Kui huvi kasvab suuremaks, siis ka enamatel õhtutel.

Anna ja Vassili on hästi omandanud prantsuse-stiilis pere-ettevõtte põhimõtted.  La Boulangeries pakutava ja toimuva kohta info saamiseks parim viis on suhtlemine pererahvaga isiklikult. Kõige paremaid palasid saavad kõige esimesena maitsta kõige lojaalsemad kliendid. Sest nemad on sama hästi kui peretuttavad.

La Boulangerie

Poordi 3, Tallinn

La Söök

La Söök on kõige hoolikamalt hoitud saladus Tallinnas. Ennustasime sööklate uut tulemist ja need tulevad. La Söök asub otse Stockmamanni kõrval  majas, kus on Luminor pank ja veel hulganisti muid asutusi. Mingit silti toidukoha olemasolu kohta (veel) ei ole, aga tegemist ei ole pelgalt majarahvale mõeldud toidukohaga. Praegu toimub päevaste söögikohtade uue lipulaeva peenhäälestus.

Tõepoolest lõunasöök ei ole õhtusöök, kuid La Söök soovib neid kahte õige pisut teineteisele lähemale nihutada. Kujutate ette lõunasööki, kus kõhu täitmine on endiselt peamine eesmärk, aga selle kõrvalt võtate meeleldi aega söögikaaslas(t)ega suhtlemiseks? Kui ei, siis kaaslane kaasa ja La Sööki lõunatama.

Menüü ei ole pikk, kuid iga toiduportsjoni omahind on teistest sööklatest nii palju kõrgem, et see on maitses selgelt äratuntav. Jah, toit on ette valmis tehtud ja seda hoitakse soojas, kuid lõviosa on ise kohapeal valmistatud.  Ja seda piskut, mida sisse ostetakse, võib nimetada rohkete konkursside võitjaks.

Menüü on lühike, aga iga päev uus. Siin pakutakse hakkliha- ja vorstikastet, mis mõlemad viivad keele alla. Kuid ka pardifileed õunakstmes või küpsetatud lõhet. Siin saavad kokku pikaegne masside toitlustamise ja hea restorani tegemise kogemus. Vägesid juhib varem mitmest päris hest restoranist tuntud Hardi Nurmine, kes tahab tõestada iseendale ja kõigile teistele, et sööklatoit võib olla väärtuslik ja hästi maitsev toit. Et söökla võib vabalt  olla uus päevane kohtumispaik!

Jahu Sushi

Sushi on Tallinnas populaarne. Seda saab süüa väga paljudes erinevates kohtades. Aga kui kohad on erinevad, siis sushi oleks küll otsekui kõigil samas kohas tehtud. Teistest eristuda tahtvaid kohti ei ole. Õigem küll – ei olnud.

Jahu restoranide perekonna uusim liige Jahu Sushi eristub julgelt. Brand chef Nikolai Dragun ei taha ise “igavat sushit” süüa, veel vähem seda teistele pakkuda. Peakokk Jevgeni Savtšenkov realiseerib ka kõige keerulisemad Nikolai ideed kõikumatu kvaliteediga. Ja ideedest juba puudu ei tule. No näiteks värske veiseliha või foie gras on Jahu Sushis laual iga päev.

Valdavalt on Eesti restoranid viirusest veel väga ära ehmunud. Suurejoonelisi kontseptsioone ei planeerita. Isegi mujal maailmas ideid ammutamas praktiliselt ei käida. Nikolai aga tuli just Šveitsit ja kui koos Jevgeniga seal nähtu siin läbi töötatud saab, siis sõidab Kandasse.

Kõik, kes Nikolai ja Jevgeni loomingut kohe proovida soovivad, peavad arvestama sellega, et Jahu Sushi on imetilluke. Korraga seal einestama mahub maksimaalselt 12 inimest.

Kes ees, see sees! Reserveeri laud siin. 

RESERVEERI LAUD

Kodukohvik

Kodukohvik on Viljandis avatud olnud aasta aega. Kohalikud on selle hästi omaks võtnud, kuid on olnud kiivad infot oma uue lemmiku kohta teistele edasi rääkima. Ja kui võõras juhtub Viljandisse võib ta lihtsalt Kodukohvikust mööda kõndida, sest vaateaknad on niisugused nagu tuhandetel väikestel linnamajadel mistahes Eesti asulas. Ning kohviku hoovi viib märkamatu värav plankaias, mida saab tähele panna vaid siis kui see on avatud. 

Nimi ei ole peibutav, kuid on täpne. See on sõna otseses mõttes kodukohvik, mis on kuulub erinevates valdkondades leiba teenivatele ühe pere liikmetele ja on… elustiiliäri põhitöö kõrvalt. 

Siit saab kõike niisugust, mis meeldib ennekõike pereliikmetele endile. Tegemist on hea maitse ning piisavalt palju reisikogemusi omavate inimestega. Kes koos appi palgatud  paari profiga on saanud hakkama tulemusega, milleni “lihtsalt profid” ilma elustiili omamata ei küündi. 

Toidud  näevad kodustest roogadest palju sätitumad välja ja maitsedki on viimistletumad. Veinivalik on kodusest veelgi  kaugemal ees ja see, kes omas kodus niisugusel tasemel kokteilide tegemisega hakkama saaks, peab olema baarman. 

Kodukohvik on teenäitaja. Selle tee, missuguseks hakkab kujunema meie restoranimaastik edaspidi. Külalislahkus kas on osa elustiilist või siis on… teeseldud. Olgu pealegi, et professionaalselt.

Villa Maria

Villa Maria – samuti aastavanune asutus – püüab muuta Viljandit kaasaegsemaks. Püüab väga sihikindlalt. 

Kõigepealt oli tegemist pelgalt taimetoidule orienteeritud restoraniga. Et see osutus liiga pikalt oma ajast ees olevaks, lisati taimsetele roogadele kala ning mereannid. Liha aga ei ole ega ei tule ka. Sest Villa Marias trende tuntakse.

Varem ei olnud Viljandis mitte ühtegi lounge’i. Nüüd on. Ikka seesama Villa Maria, mis on samaaegselt nii restoran kui kokteili-lounge. Ja suur aed maja taga on ilusa ilma korral nauditav mõlemaltele, olgu tegemist söögi- või joogihuvilse külalisega. 

Miljöö väärib villa nime, kuigi Pärnu Ammende uhkusega võistlema ei kipu. Miljöö on siin sundimatu ja formaalsusest ei leia jälgegi. Toidud on inspireeritud peamiselt Vahemere-Itaaliast. 

Kuigi selle algupäraga toitu pakub Eestis juba tohutu hulk restorane, eristub Villa Maria  hästi tunnetatavalt sellega, et personal on ise piisavalt  palju saanud nautida ehedat Vahemeremaade gastronoomiat kohapeal ning oskavad nüüd seda Viljandisse importida.

Veinivalik on rõhuga mullijookidele ja kokteilikaart vastab lounge standartitele. Infot kõige pakutava kohta nad väga varmad jagama ei ole, sestap on parem igaühel ise kogeda, kas Viljandi on tõepoolest saanud moodsamaks ja kaasaegsemaks, kui oli eelmisel korral. 

38

Olevimägi 9 Tallinnas on restorani jaoks õnne toov aadress. Kunagi alustas siin legendaarne Bocca. Siis oli kindlalt Eesti restoranide paremikku kuulunud Ore. Nüüd on 38.

38 avamine on küllap selle suve tippsündmus Eesti restoranimaailmas. Vanale kohale on antud täiesti uus elu, mis on tajutav kohe sisseastumise esimesest hetkest alates. Grafiti-laadne kunst seinal on niisugune…  jumalavallatu. Ja täpselt samasugune on iga toidukorra algus. Tervituseks peakoka foie gras ja vaarikašokolaadimaiguline “musi”. Ja leiba asendav hapukapsabriošš, mille tarvis selitatud puravikuvõi serveeritakse põleva küünlana.

Aga edasi jääb tempe vähemaks ja maitsed lähevad üha tõsisemaks. Mis sellest, et hamachi tataki on serveeritud taldrikult, kus vastu vaatab peakokk Joonas Koppeli kujutis, millel on suur sarnasus Jeesus Kristusega. “Jumalik” ei ole sugugi liialdus nii mitmegi toidu maitse kirjeldamiseks.  Ja ikooniliste veinide või  siis hoopis Oleg Smirnovi autorikokteilide seast leidub igale roale kohe mitu sobivat paarilist. 

Tundub, et uus legend on sündinud.

Viru Toidutänav

Ostukeskustes söövad laisad inimesed, kes ei viitsi mujale minna. Või siis need, kellel on suhteliselt suva, mis kõhtu täidab. Peaasi, et täidab. Hiljuti avatud Toidutänav  Tallinna Viru Keskuses on senisega võrreldes uus tase. Niisugune, mida sünnib kõrvutada Berliini KaDeWe-ga või Madriidi El Corte Inglés’ga. Ja välismaalt tulnud külalise või lihtsalt sõbraga oma linnast kergele einele minna.

Esindatud on Eesti tänavatoidu paremad pakkujad. Uute või juba ennast õigustanud kontseptsioonidega proovivad Tallinna elu tuiksoonel kätt tuntud restoranide omanikud. Kas Tallinn annab suurlinna mõõdu välja, kus alati leidub neid, kes lubavad endale  päise päeva ajal klaasikese šampanjat koos värskete austritega, või on alati avatud uutele eksootilistele maitsetele ning trendidele, seda näitab aeg