Ajakiri

Veinitee. Siit tagasiteed ei ole

7. September 2021

Halb suusailm on Eestis konkurentsitult valitsev ilm. Erinevalt päikesest ei pane see inimesi hordide viisi liikuma. Pigem vastupidi. Teeb nõutuks. Mida teha või kuhu minna? 

Kui nõutus on kallal, eks siis anname nõu. Minge Veiniteele! Saate tuju rõõmsaks ja ilm ning isegi aastaaeg ei ole üldse olulised.

Viimase kahe-kolme aasta jooksul on Eesti jook teinud imelise arengu. Veinitee talud peegeldavad seda ehedalt. Kunagisest kindlalt magusa ja kindlalt kummalise maitsega kääritised ei ole enam hobiks külahulludele, vaid juba kollektsioneerimiseks parematele restoranidele (mitte ainult Eestis) ja teadlikumatele gurmaanidele. Veini kääritatakse Eestis millest iganes. Järjest rohkem ka sellest ainsast õigest – viinamarjast.

Pakume sissejuhatuseks välja viis sõltuvust tekitavat veinitalu. Kui olete nendes ära käinud, siis tagasiteed enam ei ole. Tahate muudkui edasi, ikka järgmistesse ja järgmistesse taludesse.

 

Valgejõe Veinivilla

 

 

See oleks teadlik valik kõige esimeseks külastuseks Veiniteel. Võib julgelt öelda, et villa perenaine Tiina Kuuler oli see, kes kohalike marjade kääritamise külahullude tegevusest noobli veinivalmistamise staatusesse viis. Korraldas ülemaalisi koduveini konkursse, et tegijad ise hakkaksid uskuma – kääritamine on jändamist väärt. Ja arendas enda tegevuse garaažipruulimisest ehtsaks maavillaks, niisuguseks ehedalt eestimaavillaseks!

 

 

Veinivilla – Valgejõe talu, Valgejõe küla, Kuusalu vald

Idea Farm

 

 

Vahe külahullu ja geeniuse vahel võib olla olematu! Ei usu? Saate selles veenduda Saaremaal Idea Farmis. Õigemat nime sellele asutusele panna oleks võimatu. Külalist võtab siin vastu sõna otseses mõttes farmitäis ideesid. Edasine sõltub külalisest endast. Vähem maitsetega kokku puutunud inimene võib ka arusaamatult õlgu kehitada. Kogu maailma näinud rootslasest restoranikriitikul oli pisar silmas. Tema meelest peaks Rene Redzepi koos kogu Noma laboriga Kopenhaagenist Saaremaale maitsetele kastist väljas lähenemist harjutama tulema.

 

 

Üks on kindel, Maria Kaljuste loob erakordseid maitseid. Hulgi!

Idea Farm – Kuninguste, Saaremaa vald

Muhu Veinitalu

 

 

Soomlased võtsid kätte ja näitasid meile isikliku eeskujuga, kuidas vanad ja amortiseerunud talud ennistada kaasaegselt maašikkideks elamisteks ja nendega raha edasi teenida. Seepärast ei maksa imestada, et Eestis asuvat maailma kõige põhjapoolsemat viinamarjaistandust ning veinitalu peab samuti soomlane Peke Eloranta.

Viinamarjade kõrval on ka õunad tema lemmikud. Oma vahuveine on tal külaliste rõõmuks kombeks avada sabraaži-meetodiga. Eestis viinamarjaveini nautimine otse kasvavate väätide kõrval on erakordne elamus. Sellel aastal saab seda nautida veel käesoleval ning järgmisel nädalavahetusel. Sealt edasi – järgmisel suvel.

 

Muhu Veinitalu – Lõo talu, Muhu vald, Saare maakond

Murimäe

 

 

Seda tunnet, mis tekib viinamarjaveini juues otse viinapõllu kõrval, saab nautida ka Eesti teises otsas – Murimäel. Siiasaabujad ei usu oma silmi. See ei ole ju mingi Eesti, see on Itaalia! Tõepoolest, Nahajärve kaldal mäekupli harjal asuv maitsmisruum koos külaliskorteri ja glamping-telgiga asuvad piltilusas ümbruses ja esindavad uhiuut elustiili Eestis. 

 

 

Murimäe Veinikelder – Truuta küla, Otepää vald, Valgamaa

Pindi Veinitalu

 

 

Pindi Veinitalu ei ole külaliste vastuvõtuks avatud. Aga see ei ole probleem. Talust mitte väga kaugel asub Andri-Peedo kitsefarm koos väikese restoga. Selles restos saab Pindi veine maitsta ja soovi korral kauplusest kaasa osta.

Miks peab veini veinitalu asemel kitsetalus mekkima? Aga sellepärast, et Pindi veinimeister Kadi Täht peab veel kitsejuustumeistri ametit. Kus mujal, kui ikka Andri-Peedol. Muidugi klapivad sama meistri juustud ja marjaveinid omavahel ideaalselt. 

Pindi Veinitalu veinid Andri-Peedo talus – Misso, Võrumaa

 

Eesti jook peabki Eesti söögiga klappima. See, et igas meie restoranis oleks esinduslik valik Eesti jooke, seisab veel ees. Aga igas Eesti kodus peaksid mõned pudelid erinevaid kohalikke jooke baarikapis küll juba olemas olema. E-riik võimaldab seda, et joogid saavad koju ka siis, kui veiniteed ei ole mahti ette võtta.

Veel

Lahepere villa. Lugu liiga suurtest jalanõudest

  Kunagi oli Rannamõisas restoran Merepiiga. Ei olnud sellesse kuigi mugav tulla, aga kõik tahtsid. Nüüdseks on sellest jäänud ainult mälestus, mida hoiab üleval konto Facebookis. Aga ka kahtlus, kas mitte Merepiiga ei ole uuesti sündinud? Sama teed mööda edasi Klooga rannas on restoran Lahepere...
Loe edasi

VÕIVÕI. Võid ei ole kunagi liiga palju

  Kunagi oli Rannamõisas restoran Merepiiga. Ei olnud sellesse kuigi mugav tulla, aga kõik tahtsid. Nüüdseks on sellest jäänud ainult mälestus, mida hoiab üleval konto Facebookis. Aga ka kahtlus, kas mitte Merepiiga ei ole uuesti sündinud? Sama teed mööda edasi Klooga rannas on restoran Lahepere...
Loe edasi

Mis meist edasi saab 2? Teeme Dubaid!

  Kunagi oli Rannamõisas restoran Merepiiga. Ei olnud sellesse kuigi mugav tulla, aga kõik tahtsid. Nüüdseks on sellest jäänud ainult mälestus, mida hoiab üleval konto Facebookis. Aga ka kahtlus, kas mitte Merepiiga ei ole uuesti sündinud? Sama teed mööda edasi Klooga rannas on restoran Lahepere...
Loe edasi