Ajakiri

Lood nendest, kes ei lasknud kriisiajal raisku minna

16. Juuli 2021

Kolmas lugu. Kodas resto

 

 

Küllap on iga selle loo lugeja ise kogeda saanud, kui võimas tunne on süüa mõne veinimaja või õllekoja omas restoranis. Juua söögi kõrvale jooke, mis valmivad siinsamas ja mille kohta käivaid lugusid on just äsja kuuldud. 

Eesti tootjad on seni piirdunud degustatsioonide pakkumisega ja catering-laadse toitlustamisega. Oma restorani, mis oleks järjepidevalt avatud, ei ole olnud (kui Põhjala välja jätta), kuni viiruse leviku kõige kibedamal ajal avas uksed Siidrikoja restoran Kodas.

Siidrikoda on seni vahest laiema tuntuse poolest jäänud Jaanihanso ja Tori Siidritalu taha varju, aga tegudega peavad nüüd need kaks pingutama hakkama, et omakorda mitte varju jääda. Kuigi tegelikult mingit vägikaikavedamist ei toimu. Kõik hapud õunad, mis Eestis varem puu otsas ja puu all vedelesid, ostetakse nüüd siidri tarvis kokku. Siidrikojal ja Jaanihansol mõlemal on veel suured oma aiad kasvamas. Eestist hakkab pisitasa rahvusvaheliselt saama niisama oluline tegija siidri ning marjaveinidega, kui juba oleme käsitööõllega.

 

Siidrikoda on perefirma, kus siidri tootmine on vanema generatsiooni, aga restoranipidamine hoopiski peretütar Irise ning tema sõbrannade kaasomanike Hanna, Kaisa ja Maribeli käes. Kõik neli töötasid varem üheskoos Tallinna restoranis Ülo. Oma restorani avamiseks meelitasid Lõuna-Eestisse peakokaks veel Tormi. Ja restoran avaski märtsis uksed… et need otsekohe ka sulgeda. Sest avamise nädala jooksul muutusid siseruumides külaliste võõrustamise reeglid kokku kolm korda ning lõpuks keelasid toidu kohapeal pakkumise sootuks.

Lõppeks aga on noored (kõik eespool nimetatud on alla 25-aastased) viirusele pigem tänulikud. Oma ettevõtmise surnult sündimise vältimiseks tuli olla nutikas. Kaks esimest kuud tehti hommikul valmis laar pontšikuid, mis kaubabussiga ringi sõites Lõuna-Eesti erinevais paigus õhtuks ära müüdi. See ei tapnud, aga tegi tugevaks. Ja lisaks sai levitada infot resto kohta. Kui maikuu ilusad ilmad ning riik lubasid söögikohtadel kliente terrassidel võõrustama hakata, olidki esimesed uudishimulikud kohe kohal. Piirangute leevendamine aste-astmelt võimaldas Kodasele soft opening’u.

Kolm kuud hiljem võib juba öelda, et Kodas on restoran, mis ei jää alla Lõuna-Eesti praegustele parematele GMP Pühajärve restoranile ning Kolme Sõsara Hõrgutistele. Teenindus on vähemalt võrdväärne sellega, mida saab kogeda pealinnas Ülos. Toitude kohta aga kehtivad kaks märksõna: puhas ja ehtne. Ning kaks põhimõtet – Tormil on loominguks vabad käed. Niikaua, kuni ta burgerit ei paku.

 

 

Burgerit ei olegi ja Tormi ilmselt käib Lõuna-Eesti esikoka Koit Uustalu teed. Tallinnas esile ei kerkinud, aga Kodases teeb süüa nii, et tallinlasel on õigem kohalikud restod korraks kõrvale jätta ning sõita Lõuna-Eestisse proovima, kuidas puhas ja ehtne päriselt mekivad. Lihtsad toidud on autoriköögi tunnustega. See on praegu maailmatrend.

Menüüs ei ole kirjas, mis jook missuguse toidu kõrvale kõige paremini klapib. Aga enne, kui kunde küsida jõuab, hakkab teenindaja ise erinevaid variante pakkuma. Viinamarjavein siin väga kaubaks ei lähe, sest siidrite rahvusvahelised tunnustused ahvatlevad mekkima ja kokteile valmistatakse Tallinna tuntumate lokaalide kogemusega.

 

 

Kui nüüd Tallinnast ja igalt poolt mujalt lähete, siis teadke, et Kodas on niisama kuum koht, kui on Tallinna kõige kuumemad. Põldude ja mäekuplite vahel peidus restosse tuleb nädalavahetuseks kohad aegsasti reserveerida. Nägime oma silmaga, kuidas kahe tunni jooksul üks restoranitäis nautis sööke, jooke ning meeleolu. Teine restoranitäis lahkus pikema ninaga kui oli tulnud.

Kohti saaks juurde panna kasvõi õuemurule, kuid Kodas oma piiridest sees ja terrassil väljapoole ei tiku. Tegemist on kvaliteedile orienteeritud restoga.

 

Kodas: https://www.facebook.com/kodasresto 

Siidrikoda. 63419 Valgjärve.

Telefon: 58856038

restoran@kodas.ee 

 

Veel

Lahepere villa. Lugu liiga suurtest jalanõudest

  Kunagi oli Rannamõisas restoran Merepiiga. Ei olnud sellesse kuigi mugav tulla, aga kõik tahtsid. Nüüdseks on sellest jäänud ainult mälestus, mida hoiab üleval konto Facebookis. Aga ka kahtlus, kas mitte Merepiiga ei ole uuesti sündinud? Sama teed mööda edasi Klooga rannas on restoran Lahepere...
Loe edasi

VÕIVÕI. Võid ei ole kunagi liiga palju

  Kunagi oli Rannamõisas restoran Merepiiga. Ei olnud sellesse kuigi mugav tulla, aga kõik tahtsid. Nüüdseks on sellest jäänud ainult mälestus, mida hoiab üleval konto Facebookis. Aga ka kahtlus, kas mitte Merepiiga ei ole uuesti sündinud? Sama teed mööda edasi Klooga rannas on restoran Lahepere...
Loe edasi

Mis meist edasi saab 2? Teeme Dubaid!

  Kunagi oli Rannamõisas restoran Merepiiga. Ei olnud sellesse kuigi mugav tulla, aga kõik tahtsid. Nüüdseks on sellest jäänud ainult mälestus, mida hoiab üleval konto Facebookis. Aga ka kahtlus, kas mitte Merepiiga ei ole uuesti sündinud? Sama teed mööda edasi Klooga rannas on restoran Lahepere...
Loe edasi