Ajakiri

Vaatasime just tagasi vanasse aastasse ja leidsime sealt vaatamata kõigele päris palju head. Aga nüüd on aasta uus ja aeg edasi minna. Et mitte öelda viimane aeg, sest kui väiksemad kohaliku tähtsusega rõõmud kõrvale jätta, on lai restoranimaailm jõudsalt uue taseme poole liikumas, meie siin Eestis aga tammume paigal.

See uus tase ei ole tegelikult mitte midagi ootamatut. Paremad kokad tõid oma köökidesse teadlased juba mõni aeg tagasi. Õige pea hakati rääkima multisensoorsest toidunaudingust (inimene ei taju maitset mitte ainult maitsemeelega, vaid ka nägemise, kuulmise, haistmise ning puudutamise kaudu). Viimased paar aastat on tegeletud katsetamiste ja eksimistega. Aga nüüd on jõutud tulemusteni, mis juba alanud aastal hakkavad massilisemalt realiseeruma.

Kus oleme meie?

Pop-up katsetuste faasis, kus rohkem on tegemist teatri ja vähem teadusega. Ent asi seegi, sest multisensoorseid teid on mitu erinevat.  Kõige teatraalsemaid maitseelamusi on paaril viimasel aastal Eestis pakkunud aga mitte restoranid, vaid hoopis harrastuskokk-kontsertmeister  ja elukutse poolest laevakapten Aleksander Gnutov.

Varasematest oleme rääkinud siin ja siin. Vaadake filmikokkuvõtet ka.

Kõige viimane (ja kõige pompöössem) La Table Du Capitaine toimus möödunud aasta lõpus Keila-Joa lossis. Seal valmis just hotell, kuhu külalistel on nüüd võimalik ka ööseks jääda. Juba lossi ennast võib julgelt muinasjutulossiks nimetada. Aga kui sellele juurde lisada ülemöödunud sajandivahetusest pärit ballikleitide näitus Evelina Vedomi poolt tutvustatuna ja meie oma kodumaal vähetuntud talendi Pille-Rite Rei muusika ning Peter Boeijkensi mitte-siit-ilmast-pärit-lilleseaded, siis võite uskuda: päev hiljem ilma nende võimendusteta toidusöömine tundub tühipalja igava närimisena, olgu maitsed missugused tahes.

Muidugi ei tohi niisuguse tulevärgi saatel serveeritud söök ja jook olla suvaliste tegijate valmistatud ja sobitatud. Kapten Gnutov valmistabki üritusi ette nii nagu paneks kokku laeva meeskonda pikaks ja nõudlikuks merereisiks. Igas olulises lõigus peab tegutsema kõige parem hetkel saadaolev spetsialist. Köögis tegutsevad enamasti restorani Tchaikovsky köögi juhid. Veine ja muid jooke valib hotelli Telegraaf toitlustusjuht Juri Brattšik. Sageli on nende päritolu eriline. Keila-Joal pakuti Chateau Saint-Martini jooke, mida serveeritakse ka Prantsuse presidendipalees ja nendest rääkis veinikoja esindaja Maria Lüll-Ghisoni. Austripausi tegi nende avamise maailmameister Anti Lepik. Vaata täpsemalt videost:

Kus on teised?

Muu maailm sammub uue reaalsuse poole erinevaid teid pidi. Kopenhaagenis pakub füüsikaseadustel baseeruvaid multisensoorseid maitserännakuid mullu Põhjamaade kõige paremaks restoraniks kuulutatud Alchemist.

Moskvas läheb sedasama rada White Rabbit Family kõige uuem restoran Krasota. Venemaa kõige paremaks restoraniks kuulutatud Twins Garden on pioneer toidu 3D printimise valdkonnas. Leedulaste Nineteen18 peab oma farmi ning teeb süüa peamiselt seal kasvavast toidust.

Mis saab edasi?

Kapten Gnutov koostab praegu järgmist meeskonda, et pakkuda midagi ainult temale omasel moel uue maitsereisina uues kohas. Esimesed multisensoorsusele suunatud restoranid avavad uksed ka meil. Tõenäoliselt juba peale käesoleva viirusepuhangu lõppemist.

Uskuge või mitte, Eesti külalislahkuse valdkond ei lase sellel kriisil niisama mööduda, ilma vilju noppimata. Head uut, multisensoorsete restoranikogemustega aastat kõigile!