Ajakiri

Hotell ja restoran Antonius tõi 10 aastat tagasi Tartusse niisuguse ööbimise ja toitlustuse taseme, mida selles linnas varem ei olnud. Möödunud nädalal kogunesid restorani esimesed töötajad Marko Lumera ja Roman Altmart koos praeguse koosseisuga Antoniuse kümnendat sünnipäeva tähistama.

Roman töötab nüüd Rein Kasela Veinitoas, sestap olid väärika juubeli tähistamise väärikad joogid kõik sealt pärit. Marko (tema on nüüd Pärnus restorani Raimond peakokk) tuletas meelde ühe kümne aasta taguse esimese roa menüüst – ahjus küpsetatud pardifilee kuivatatud puuviljadest moosiga. Seda näeb alloleval pildil lusika peal. Ja maitses see niisama uudse ning värskena kui praeguse peakoka Reimo Tättari beebikaheksajalg kõrvalkausis.

Antonius on klassikaline hotell ja restoran selle sõna kõige õigemas tähenduses. Aeg seisab siin ja väärtused säilivad, olgu moevooludega ümberringi nii nagu on. Väga palju on sama, mis oli kümme aastat tagasi.

Üks asi väärib eraldi meeldetuletamist. Kui hotell avati, siis oli õhtusöök hotelli külalistele toa hinna sees. Õhtul kogunesid kõik ühte pikka söögilauda, kus toidud serveeriti kodusel moel suurtelt liudadelt. Hotellikülalistest sai õhtusöögilauas üks pere. Küllap oli siis niimoodi söömine liiga vanamoeline, sest pidama see komme ei jäänud. Nüüd oleks sellesama kombe taasjuurutamine aga soliidse söögikoha jaoks liiga ultramoodne.

Andkem mõnedel asjadel olla nii nagu need on. Antoniuse pidusöök oli tasakaalukas ja väärikas. Ei tikkunud teistsuguseks, kui on igapäevasöök nende seinte vahel.

Klassikuks ei sünnita. Klassikuks kujunetakse. Antonius kujunes kümne aastaga. Ei ole raske ennustada, missugune saab olema Antoniuse 20. aastapäeva pidusöök. Aga sellele tahaks kindlasti minna. Ei tea, kas nad reserveeringuid juba vastu võtavad?