Ajakiri

Veinivilla on mõisaks saamas

25. September 2018

Vana Euroopa veinimõisade ajalugu ning järjepidevus ulatub aastasadade taha. See on lugupidamist väärt. Meil siin Eestis ei ole kusagilt nii pikkasid pärislugusid võtta. Neid katseid, kus mõnede toodete, restoranide või muude asutuste (aja)lugu pikaks ja järjepidevaks luuletatakse, ei saa kuidagi arvesse võtta. Seepärast olgem pigem uhked oma veel hästi lühikeste, aga see-eest väga eredate lugude üle. Üks niisugune on Veinivilla lugu. Saanud alguse aastal 2014.

 

 

Valgejõe Veinivilla on pereettevõte, küllap kõige tuntum seniste väheste marjaveini valmistajate seast. Koduveini valmistamise traditsioonid on Eestis pikad. Aga tee oma tarbeks pusimisest ametlikult registreeritud veinitootjani ei ole samuti lühike. Lisaks ei ole see tee üldse mitte sile ega kerge läbida. 

Veinivilla perenaine alustas koduveini valmistamiseks vajalike tarvikutega kauplemisest (teeb seda siiani) ja siis otsustas teistele oma isikliku eeskujuga näidata, et teekond veinimeistri hobist ametliku ärini võib küll olla keeruline, kuid on siiski läbitav.

Loetud aastatega sai villast mitte lihtsalt uhke nimi, vaid päris maavilla, mis nüüd oma üha suurenevate veinikogustega asub uue tähise – mõisa – poole liikuma. Valgejõe Veinivilla marjaveine saab osta kohapealt, netipoest, parematest pärispoodidest ja valitud restoranidest. Veinivillasse saab minna külla, degusteerida ja rääkida pererahvaga veinijuttu.

Esimesed kohalikud tunnustused olid kiired tulema ja neid on juba päris mitu. Kõige uuem ei ole veel kuudki vana. Valgejõe Valge ehk Veinivilla õuna-ebaküdooniavein valiti just Põhja-Eesti esindusjoogiks. Ka rahvusvaheline tunnustamine ei olnud visa tulema. Seesama vein sai möödunud aastal hõbemedali USAs kategoorias Drink Outside the Grape. Rabarberist tehtud Valgejõe Pärliveini leiab Michelini tähega Berliini restorani Nobelhart&Schmutzig veinikaardilt.

Koduõlle valmistamise oskuse oleme juba osanud edulooks vormistada. Käsitööõllede maailmakaardil on Eesti täna juba “suurriik”. Loodetavasti võtavad marjaveinide valmistajad sellest eeskuju. Praegustest villadest ja taredest võiksid vabalt saada uue aja mõisad.

 

 

Veel

Otsime Eesti kõige paremat pitsat ja pitsarestorani

  Pitsast on vägisi saamas uus Eesti rahvusroog. Ilma naljata. Agaramad pitsameistrid on pikalt otsinud ja leidnud enda jaoks kõige sobivama kohaliku jahu. Paremates pitsarestoranides kasutatakse ainult juuretisega taignast, ja katteks kasutatakse igasugust kohalikku kraami kuni vürtsikiluni välja. Konservatiivne eestlane ei ole niisugust toiduga mängimist...
Loe edasi

Helsingi muutub külastaja jaoks järjest huvitavamaks

  Pitsast on vägisi saamas uus Eesti rahvusroog. Ilma naljata. Agaramad pitsameistrid on pikalt otsinud ja leidnud enda jaoks kõige sobivama kohaliku jahu. Paremates pitsarestoranides kasutatakse ainult juuretisega taignast, ja katteks kasutatakse igasugust kohalikku kraami kuni vürtsikiluni välja. Konservatiivne eestlane ei ole niisugust toiduga mängimist...
Loe edasi

GOSPA. Heaoluturismi maaletooja.

  Pitsast on vägisi saamas uus Eesti rahvusroog. Ilma naljata. Agaramad pitsameistrid on pikalt otsinud ja leidnud enda jaoks kõige sobivama kohaliku jahu. Paremates pitsarestoranides kasutatakse ainult juuretisega taignast, ja katteks kasutatakse igasugust kohalikku kraami kuni vürtsikiluni välja. Konservatiivne eestlane ei ole niisugust toiduga mängimist...
Loe edasi