Ajakiri

Kas kohvik-restot Olaf teate? See, mis kolis hiljuti (restorani) Maša tiiva alla. Päris täpselt on tegemist Väike-Olafiga ehk siis restorani prooviavamisega – nii nagu praegu on moes. Suur-Olaf teeb uksed lahti siis, kui avatakse uus kaubanduskeskus T1 ja asub seal. Kuid ka Väike-Olaf jääb edasi eksisteerima ning tulevikus on tegemist kahe erineva restoraniga, millel on üks kontseptsioon, kuid pisut erinevad menüüd, et mõlemad restoranid oleksid meelepärased ümbruses liikuvatele inimestele.

Miks peaks Olafit teadma? Selle restorani kontseptsiooni autor ja peakokk on Jürgen Lip. Eesti üks andkamaid noori kokkasid, kes siiamaani hoolitses selle eest, et Viru Lyoni (ja teiste Lyonide ka) toidupool oleks tasemel.

Olaf on skandinaavialik lihtne hea toiduga restoran, mida mõkutab pisut ka kõik see huvitav, mis toimub laias maailmas. Tellime tapaste seast tursamaksa tapenaadi, mis on tursamaksa-oliivipasteet õunaäädikase sibulahoidisega serveeritud Papadumi krõbeleival. Tapaseid ehk snäkke on viis erinevat, iga hind 4-5 eurot, aga kui võtad kolm erinevat korraga, saad 11 euroga.

Eelroaks valime õrnsoola lihaveise, mis serveeritakse seente, Gruyere’i juustu, tilliõli kaerakrõbedikuga. Pearoaks marmorantrekoodi, mis peidab ennast juurikatest, soolakurgist ja sibulatest salatipadja alla ja millele lisab iseloomu õuna-sinepikaste. Nelja magustoidu seast valime valge šokolaadi rösti.

Söömise käigus pöörame tähelepanu kriipsujuku-kunstiga ehitud seintele. Selgub, et tegemist on Olafi enda ning tema tüdruksõbra Olalaaga. Viimase poolt on menüüs kanaroog. Tunneme rõõmu, et on olemas väike valik kodumaist käsitööõlut ja -siidrit ning söögi lõpetuseks tähelepanuväärselt hea kohv.

Toiduga ei vea Olaf alt. Hinna ja kvaliteedi suhe on üks Tallinna kõige paremaid. Joogikaardiga tehakse veel tööd ja teenindus on viimase aja prooviavamistele omaselt krobeline. Aga küllap saab Olaf nendest “lastehaigustest” terveks. Toidu pärast tõmbab sinna tagasi minema juba praegu!