Ajakiri

Maailma kõige õilsam jook Eesti kõige meeleolukamas restoranis

11. Juuni 2018

 

Parim jook maailmas on teadagi šampanja. Aga isegi selle joogi meeldivus sõltub jooja meeleolust. Ja ei ole olemas Eestis paremat meeleolumuutjat, kui seda on restoran Ruhe oma puu, paadi ning avarusse kaduvate merevaadetega.

Voirin Jumel on väike traditsioonidest lugu pidav šampanjatalu Cramanti külas. Oma alla 200 000-pudelise aastatoodanguga on suurte šampanjamõisate kõrval tegemist “taluga” sõna otseses mõttes, kuigi Eesti mastaapides annaks ka ühe tagasihoidlikuma mõisa mõõdu välja küll.

Mõisa perenaine teeb kõik tööd ise algusest lõpuni kaasa, mis šampanja tootmiseks ja müümiseks vaja. Kasvatab viinamarjad, teeb nendest joogi valmis, võõrustab külalisi, kes tulevad jooki maitsma ja tegeleb turunduse ning müügitööga. Niisugusest eluviisist peetakse Prantsusmaal väga lugu. Igal šampanjast hoolival prantslasel on oma väikesed lemmiktalud, mille šampanjat nad joovad. Seepärast püsis kuni möödunud aastani olukord, kus väiketootjate joogid joodi enamasti ära kohapeal. Alles nüüd ületab kõigi väiketootjate kogumüük riigist välja kohapealset müüki. See tõigi šampanjatalu perenaise Alice Voirini juba teist aastat järjest Eestisse.

 

 

Eestis müüb tema šampanjasid Rein Kasela oma veinitoas R14. Restoranidest aga on kõige suurem edasimüüja Ruhe. Šampanjasid ja vahuveine on rannaresto valikus aukartust äratavad 17 erinevat nimetust. Pokaal Voirin Jumeli maksb 9 ja pudel 45 eurot. Kvaliteet antakse hea hinnaga külalisele edasi.

Voirin Jumieli viinamarjad kasvavad Champagne’i piirkonna kõige väärtuslikumatel aladel. Pudelisse pannakse ainult ühe sordi marjad – kas Chardonnay või Pinot Noir. Elegantne mull ja kirgas maitse sünnivad minimaalselt kolmeaastases pudelis pärmisettel kääritamise tulemusena. Iseloomukamaid jooke laagerdatakse ka pisut tammevaadis. Aastakäigu šampanjad käärivad pudelis vähemalt 5-6 aastat enne, kui müüki lähevad.

Ruhe pani väärika joogi kõrvale lauale Eesti kõige väärikamad toiduained. Kitsejuustu maasika ja basiilikuga. Soolasiia musta leiva krõpsuga. Vuti rohelise wok’i ning seentega. Klaarsäga õuna-selleripüreega, lillakartuli ja estragoniga. Mustsõstrad kama-kitsejuustuvahuga.

Rannaresto road harmoneerusid talušampanjadega suurepärselt. Ruhesse tasub minna ükskõik, mis päeval ja ükskõik, mis ilmaga. Peod peetakse nüüd Rannamajas ja resto on külaliste päralt iga päev. Hea hinnaga šampanjal võib julgelt lasta hea maitsta, sest Ruhe külalistoad on mugavad ning annavad hea võimaluse suurepärase meeleolu pikendamiseks hommikuni välja.

Kui Champagne Voirin Jumeli maitse R14-st või Ruhest suus, siis järgmine samm võiks vabalt olla reis kohapeale Prantsusmaale. Neilgi on oma külalismaja täiesti olemas.

 

Veel

Otsime Eesti kõige paremat pitsat ja pitsarestorani

  Pitsast on vägisi saamas uus Eesti rahvusroog. Ilma naljata. Agaramad pitsameistrid on pikalt otsinud ja leidnud enda jaoks kõige sobivama kohaliku jahu. Paremates pitsarestoranides kasutatakse ainult juuretisega taignast, ja katteks kasutatakse igasugust kohalikku kraami kuni vürtsikiluni välja. Konservatiivne eestlane ei ole niisugust toiduga mängimist...
Loe edasi

Helsingi muutub külastaja jaoks järjest huvitavamaks

  Pitsast on vägisi saamas uus Eesti rahvusroog. Ilma naljata. Agaramad pitsameistrid on pikalt otsinud ja leidnud enda jaoks kõige sobivama kohaliku jahu. Paremates pitsarestoranides kasutatakse ainult juuretisega taignast, ja katteks kasutatakse igasugust kohalikku kraami kuni vürtsikiluni välja. Konservatiivne eestlane ei ole niisugust toiduga mängimist...
Loe edasi

GOSPA. Heaoluturismi maaletooja.

  Pitsast on vägisi saamas uus Eesti rahvusroog. Ilma naljata. Agaramad pitsameistrid on pikalt otsinud ja leidnud enda jaoks kõige sobivama kohaliku jahu. Paremates pitsarestoranides kasutatakse ainult juuretisega taignast, ja katteks kasutatakse igasugust kohalikku kraami kuni vürtsikiluni välja. Konservatiivne eestlane ei ole niisugust toiduga mängimist...
Loe edasi