Ajakiri

Muhu Kohvik ja Pagarid Tallinnas Poordi tänavas on sümboolne koht. Siit saab alguse Muhu leiva järgmine ring arenguspiraalil. Aga enne järgmisele minekut käime kiiresti läbi esimese.

Sõna otseses mõttes sõltuvust tekitava Muhu leiva lugu sai alguse 9 aastat tagasi, kui mandrimees Martin Sepping asus saarele elama ning ringi vaatama, kuidas seal ellu jääda. Tema kodus küpsetatud leivad said populaarseks kõigepealt kodukülas, siis kogu saarel ja nüüd juba igal pool Eestis.

Kui oled ühe pätsi ära söönud, siis muud leiba enam ei taha. Selle tulemuse taga on väga sihikindel arendustegevus, millest võiks malli võtta kogu toidutööstus. Ei ole vaja “arendada” ühte vorsti teise järel. Igal aastal mitu uut “arendust” ja kisa-kära-auhinda, aga ülejärgmisel aastal ei mäleta tunamullust “parimat” enam mitte keegi.

Ka Muhu Pagaritel on seemneleiva kõrval paar teist leiba veel, aga ainult üks on see õige. Muhu leib on saare kõige parem suveniir. Uskuge või mitte, kõikidest müügikohtadest kõige enam leibasid müüakse endiselt Liival.

Näilisele tohutule mahule vaatamata on endiselt tegemist käsitööleivaga. Taigna segab valmis masin, aga pätsid vormitakse käsitsi. Peale pagarite teisi töötajaid praktiliselt ei olegi. Jahu segatakse kõikide pagarikodade jaoks kokku ühes kohas. Ja muidugi on kõigil sama retsept. Sellele vaatamata võivad Eesti ühes ja teises otsas valmistatud pätsidel olla õhkõrnad maitseerinevused, mis tulenevad “veest, õhust ja pagari tujust”.

Leivatootmise kvantitatiivsele arengule proovitakse nüüd pidurit vajutada ning edasi minna hoopis uue teemaga – oma söögikohaga. Poordi kohvik on esimene “labor”. Leiba sööme me tohututes kogustes. Võileib on kindlasti kõige levinum toit kodusel söögilaual, aga võileivarestorani ei ole meil veel mitte ühtegi.

Väga kitsastes raamides ja ainult leiva ümbert uue söögikoha olemust esialgu ei otsita. Kohal on saiavõlur Itaaliast, alati on laual salat ja supp. Ja kohv on niisugune, et söögikoha kutsumine kohvikuks on kindlasti õigustatud.

Mis sellest kõigest välja tuleb, ei tea praegu veel mitte keegi. See just asja põnevaks teebki. Saab aeg-ajalt arengut jälgimas käia. Mis meenub esimesena Muhuga seoses? Eks ikka leib! Kas Muhu Pagarite järgmise arenguspiraali lõpus on selleks leivaresto? Elame-näeme… Üks on kindel. Muhu leib on juba praegu saanud suuremaks, kui saar ise.