Ajakiri

Restoran Kannas – kann, vann ja hotell

22. Detsember 2017

Restoran Kannas asub väikeses Annase külas metsade keskel, Riiast sajakonna kilomeetri kaugusel. Tee siia ei pruugi olla pikk, kuid selle viimased kakskümmend kilomeetrit võivad kevadel ja sügisel olla päris raskesti läbitavad.

Aga need, kes raskusi trotsivad, saavad preemia. Hotell Annas on väike, praegu kümne toaga vaikuse ja rahu oaas. Siia sõitmise peamise põhjusena soovivad omanikud näha mitte hotelli, vaid selle restorani Kannas (eesti keeles “kann”).

Kann on päris tabav nimi, sest ilma lähima väiketootja poolt pruulitud õlut maitsmata või teisi kohalikke jooke pruukimata jääb restoranielamus osaliseks. Eestile sarnaselt näitab Kannase taset kõige esimesena omaküpsetatud leib. Odra- ja rukkijahu segust leib on rustikaalne ja eriline, mujalt Lätist niisugust ei leia. Leiva kõrvale ei pakuta mitte võid, vaid kasemahla balsamico’t. Kunagise mõisa ja praeguse disainhotelli söögid on ümbrusega suurepärases harmoonias. Ühteaegu ajaloolised ja moodsad, kohalikud ja mujalt toodud.

Kindlasti maitske suitsuangerjat. Hiiumaast inspireeritud roog on väga teistsugune sellest suitsuangerjast, millega oleme harjunud Eestis. Kuigi restoran asub keset metsa, merest eemal, on erinevad kalaroad esindatud võrdselt kohaliku küüliku ja metsloomalihaga.

Restorani peakokk Dzintars Kristovskis on Euroopa gastronoomiapiirkondade hulgas Riia-Gauja regiooni maitsesaadik. Õige mees omal kohal. Tema Läti maitsete kombinatsioonid teiste Euroopa maitsetega on unikaalsed ning väikest autosõitu kindlasti väärt.

Kui sõit on juba ette võetud, siis ei tee paha enne või pärast sööki restoranis lasta end pisut hellitada hotelli butiik-spaas Vannas (eesti keeles “vann”). Ja kui ka see on tehtud, siis saab uni hotellis Annas olema magus. Annas, Kannas ja Vannas üheskoos tähendavad superlõõgastavat lühipuhkust ilma, et peaks kaugele sõitma.

Veel

Üks päev, kaks erinevat lugu. Hääbumine?

  Möödunud nädala laupäev oli oluline päev Eesti külalislahkuse ajaloos. Alles esmaspäeval oli sotsiaalmeediasse ilmunud teade, et 30 aastat Eesti külalislahkuse orkestris kõige tähtsamaid instrumente mänginud Pädaste mõis lõpetab tegevuse. Kaks päeva hiljem veelgi ootamatum teade Pädaste mõisahärra Imre Sooääre  meie seast lahkumisest. Ja juba...
Loe edasi

Üks päev, kaks erinevat lugu. Taassünd

  Möödunud nädala laupäev oli oluline päev Eesti külalislahkuse ajaloos. Alles esmaspäeval oli sotsiaalmeediasse ilmunud teade, et 30 aastat Eesti külalislahkuse orkestris kõige tähtsamaid instrumente mänginud Pädaste mõis lõpetab tegevuse. Kaks päeva hiljem veelgi ootamatum teade Pädaste mõisahärra Imre Sooääre  meie seast lahkumisest. Ja juba...
Loe edasi

Fume. Õhtukleidid ja ülikonnad kapist välja

  Möödunud nädala laupäev oli oluline päev Eesti külalislahkuse ajaloos. Alles esmaspäeval oli sotsiaalmeediasse ilmunud teade, et 30 aastat Eesti külalislahkuse orkestris kõige tähtsamaid instrumente mänginud Pädaste mõis lõpetab tegevuse. Kaks päeva hiljem veelgi ootamatum teade Pädaste mõisahärra Imre Sooääre  meie seast lahkumisest. Ja juba...
Loe edasi