Ajakiri

Jaanihanso käis Kopenhaagenil silmi avamas

28. August 2017

Copenhagen Cooking Festival on kõige suurem lõpptarbijale suunatud toiduüritus Põhjamaades. Tegelikult annab sellele võrdväärseid otsida Euroopast ning kogu maailmast.

Kopenhaagen on kõike näinud ja kõike maitsnud – nii võib väita küll. Seda tänu tohutule uudishimule, mis selles linnas söögi ja joogi suhtes valitseb. Aga elu ei seisa paigal ja pakub uut igal sammul. Kopenhaagen püsib kõikemaitsnuna edasi vaid siis, kui kõike uut proovitakse kohe kõige esimeste hulgas.

Jaanihanso siidrid on kodumaal kõigile teada. Esimesed auhinnad rahvusvahelistelt konkurssidelt on samuti nopitud. Ja Kopenhaagen pole neile üldse tundmatu ega ligipääsmatu koht. Möödunud aastal toimus suure toidufestivali väikese alamüritusena esimest korda siidrifestival, kus Jaanihanso oli kohal. Iga järgmine kord peab tooma kaasa ka midagi uut – muudmoodi seal linnas pildile ei pääse.

Selle aasta sammuks edasi oli festivalil siidrimaitsmisele lisaks lõunasöök Kopenhaageni uues ja tulikuumas restoranis Naervaer, mille osanik ja peakokk on meile varem Pädaste Mõisast hästi tuntud Yves Le Lay.

Yves’i prantslasest isa on siidripiirkonnast pärit, seda jooki talle propageerima ei pea. Küsimus on vaid kvaliteedis. Restorani (www.naervaer.dk ) võetakse ainult eriti hoolikalt valitud joogid.

Vaid mõned kuud avatud olnud veinibaari ning õhtusöögirestorani Naervaer kutsutakse Kopenhaagenis naljatlevalt Eesti teiseks saatkonnaks – päris mitu eestlast on aidanud kaasa koha avamisele. Hetkel töötab seal Erika Plamus.

White Guide on juba jõudnud ka vastavatud joogi-söögikohale anda oma hinnangu – tegemist on meistriklassi kuuluva kohaga. Kui kohalikele foodie’dele mainida, et sai just Naervaeris käidud, noogutavad nad tunnustavalt.

Yves pakkus siidrite kõrvale fine dining’u kõrgklassi tooraineid meistriklassi teostuses: austrid, krabi, foie gras, Tomme du Pape juust võis praetud rukkileivakuubikutega ning tarte tartin Yves’i moel. Eestit meenutab ta alati hea sõnaga ning tema toitudest on tihti võimalik leida “killukesi Eestist”.

Sobivus jookidega oli taevalik. Asjatundjatest külalised nimetasid kogemust silmiavavaks. Loomulikult tehakse siidrit ka Taanis ning seda tuuakse Prantsusmaalt, Hispaaniast ning mujaltki. Aga pidusöök viie väga erineva siidriga, alates ülikuivast brut’ist ning lõpetades magusa ice cider’iga, oli raputav kogemus. Pani arusaama, et õun võib olla viinamarjale vääriline konkurent.

Õuntega viinamarjade kõrvale pürgimine saab olema keeruline ning aeganõudev. Kuid ambitsioonist ja julgusest ei paista Jaanihansol puudust tuntavat. Põhjala on paari aastaga suutnud väikese Eesti teha suureks käsitööõllede maaks. Jaanihanso astub sedasama radapidi siidritega.

Erilistest siidri-pidusöökidest hakkab välja kasvama traditsioon. Esimene niisugune toimus Jaanihansol juunis (http://bit.ly/Jaanihansolummus), järgmine leiab aset sealsamas juba oktoobris.

Üritus toimus Visitestonia.com toetusel.

SaveSave

Veel

Narva. Meie Narva

Narva on eriskummaline. Suure osa eestimaalaste meelest elatakse seal mingit omamoodi ja kahtlasevõitu elu. Nii, et mujalt Eestist Narvasse minekuks peab põhjuseid ikka päris hoolega otsima. Me siis otsisimegi ja leidsime neid kokku lausa kolm.   Kohvik Kaar     See asub kunagise Kreenholmi juhtkonna...
Loe edasi

Otepää – ka maitsepealinn?

Narva on eriskummaline. Suure osa eestimaalaste meelest elatakse seal mingit omamoodi ja kahtlasevõitu elu. Nii, et mujalt Eestist Narvasse minekuks peab põhjuseid ikka päris hoolega otsima. Me siis otsisimegi ja leidsime neid kokku lausa kolm.   Kohvik Kaar     See asub kunagise Kreenholmi juhtkonna...
Loe edasi

Austria reaalsus on Eestis ulme

Narva on eriskummaline. Suure osa eestimaalaste meelest elatakse seal mingit omamoodi ja kahtlasevõitu elu. Nii, et mujalt Eestist Narvasse minekuks peab põhjuseid ikka päris hoolega otsima. Me siis otsisimegi ja leidsime neid kokku lausa kolm.   Kohvik Kaar     See asub kunagise Kreenholmi juhtkonna...
Loe edasi