Ajakiri

Ei ole üksi ükski maa. Ammugi mitte Saaremaa

15. september 2018

Pilt: Saaremaa Toidufestival/Brette Saar ja Valmar Voolaid

Sõna: Aivar Hanson

Just see laul seostus “Saaremaa 100 – maitsed” õhtusöögiga siis, kui söögid olid söödud, joogid joodud ja publik aplodeeris kokkadele püsti seistes. Miks siis?

Kuliss ehk Piiskopilinnuse saal tekitas eriliseks õhtusöögiks väga kohase, kui mitte üleva miljöö. Kokku 13 kokka, kes esitasid õhtusöögiks 11 erinevat rooga. Nii erinevat, et neid ühendas omavahel ainult lugu: kõik toidud olid inspireeritud Saaremaa viimase 100 aasta ühest kümnendist ning üks vaatas edasi tulevikku. Kõik see kokku meenutaski rahvuslikku laulu, mille erinevate esitajate soolosid ei ühendanud mitte miski peale loo enda.

 

 

Kui pikemalt järgi mõelda, siis oli teist laulu tsiteerides kõik täpselt nii kui peab. Iga roa ette tuletas õhtujuht Piret Rauk meelde faktilisi sündmusi, mis toimusid Saaremaal sellel kümnendil, millest järgnev roog oli inspireeritud. Ajalugu on üks erinevate sündmuste virrvarr, mille ühtseks tervikuks liidab ainult aeg. Maitseteekond kiluleivast detox’i kaudu Snickersini on selle aja lugu.

 

 

Söögitegemine kohas, kus kööki ei ole – ja seda 120-pealisele seltskonnale, kellest igaüks ootab lauale ainult imesid – on lugu omaette. Niisugust asja ette võtma julgustab ainult kambavaim. Aga see on vaim, mida saarlastel jätkub ka teistele jagada. Saaremaa käesoleva kümnendi ühte lugudest ei räägitud ei sõnade ega maitsetega, vaid hoopis tegudega. Saare kokad teevad omavahel koostööd tasemel, milleni ei pürgi ühegi teise Eesti maakonna kokad.

Omavahel konkureeritakse ja üksteist toetatakse samaaegselt. Ja kui tuge on vaja, siis konkurents ununeb. Ühine õhtusöök ühendas kokkasid koolist mandril leiba teenivate tähtedeni välja. Kui Kuressaare Ametikooli lõpetajatest peaks moodustama kokakoondise võistluseks teiste Eesti maakondade koondistega, siis jääks võistlus juba eos ära. Saaremaa koondisele vastuhakkamise mõtet ei tasu teistel isegi mõtlema hakata.

Saaremaa on maagiline. Sellel maagial on ka maitse. Maitse, mis ei jäta Saaremaad ka järgmise 100 aasta jooksul. Esimene järgmise kümnendi maitse juba pakuti ka välja – Snickers. Aga mitte see Snickers, mida teie teate, vaid toortatrast tervise-Snickers, mis on maitse poolest originaalist oluliselt parem. Seda süüakse ilma alkoholi kõrvale rüüpamata, erinevalt kõikidest läinud sajandi roogadest. Vot niisugune on esimene maitsevaade Saaremaa tulevikku.

Saaremaa tõmbab ja jääbki tõmbama. Juba loetud päevade pärast muutub tõmme jälle paljudele vastupandamatuks. Seekordseks tõmbajaks on… Ralli. Ja nii me seda Saaremaad jätta ei saagi.