Ajakiri

Leib & Torres – nii ei tehta

19. aprill 2018

Aga nad tegid seda ometi. Torrese veinimaja ja Leib Restot ühendab konservatiivne ja jätkusuutlik suhtumine kõigesse, mida nad teevad. Torrese teekond lihtsate veinide valmistajast maailma üheks kõige prestiižikamaks veinimajaks on olnud kiire ja muljetavaldav.

Leivas pakkusid nad sümpaatselt pikka loetelu jookidest, mida supermarketist otsida ei tasu. Restorani jaoks oli üritus piisavalt oluline, et Kristjan Peäske lülitas oma telefoni välja, sulges arvuti ning võttis üle tüki aja jälle klienditeeninduse enda juhtida.

Torrese brändi on veinide kõrval tuntud oma headuses. Nüüd pakuvad nad brändile lisaks veel ka Tšiili veinimajas tehtud pisco’t. Nende esimene pisco serveeriti tuntud kokteilina Pisco Sour, mille kõrvale Leiva kokad valmistasid siiast ja kurgist “Eesti chevice”.

Siis algas see, mida Leib Resto ega Torres ei tee. Kerglaselt võib seda nimetada veiniga mängimiseks, ilma tabudeta ja väljakujunenud tõekspidamisteta. Päriselt aga kujunes välja huvitav ja ammuseid mõtteviise kummutav söögi sobitamine jookidega.

Esimene katse. Mustjuure tempura suitsutatud porgandikreemi ja 2016. aasta paradiisiõunaga ning selle kõrval kaks veini – Torres Waltraud Riesling 2016 ja Torres Dias de Verano Muscat 2017. Leiva kaks esimest mujalt pärit roa “tõlget eesti keelde” on väga hästi välja kukkunud, aga suuremat tähelepanu see ei pälvi, sest esimest korda Torrese ajaloos võrreldakse nende Tšiili veini nende Hispaania veiniga. See on otsekui esimene jalgpallimatš samade maade vahel. Sisaldab ohtralt emotsiooni ja intriigi.

Waltraud on Torrese jaoks märgilise tähendusega vein. Rieslingut viinamarjasordina Hispaanias eriti ei kohta. Miquel Torres seenior istutas need viinamarjad Penedesi selleks, et sakslanna Waltraudi abikaasaks ja Hispaaniasse elama meelitada. Läkski õnneks. Isegi palju suuremalt, kui oli planeeritud. Hispaaniale mittetüüpiliste viinamarjasortide kasvatamine ning nendest eriliste veinide tegemine pani aluse tulevasele veiniimpeeriumile.

Muskaat ja Riesling on mõlemad lillelised joogid, aga sellega sarnasus ka lõppeb. Või siiski… Mõlemad sobivad söögi juurde väga hästi, kuigi kumbki omal moel. Asjata ei öelda, et veini sobitamine söögiga kiskus nii diibiks ja elitaarseks nišiks, et appi tuli võtta väikeõlled ning kokteilid, et laiem seltskond taas millestki aru ning kaasa rääkida saaks.

Ühist arvamust – kumb sobib paremini – ei sündinudki. Riesling tundus toidu kõrval rohkem soojema ilma joogina ning Muscat pisut karusema ilmaga sobivam. Eelmine päev oli olnud sombune ja ürituse päev seevastu üks esimesi päikeselisi sellel kevadel. Nii ei aidanud ka ilm otsustamisel oluliselt kaasa.

Teine katse. Fenkol x 2, röstpeet ja tilliõli kausis. Kaaslasteks Torres Fransola Sauvignon Blanc 2016 ja Torres Mas Borras Pinot Noir 2012 klaasides. Mõlemad veinid on Hispaaniast, aga valge punase vastu… See on juba poliitiline vastasseis!

Kumbki vein valib endale toidu seast välja erinevad koostisained, mille najal olla teisest parem. Roog omakorda muudab mõlemad veinid vanemaks ning annab aimu, missugusena need võiksid maitseda mõne aasta pärast. Küllap on mõlemad veinid meessoost, kumbki ei pane vanemaks tembeldamist pahaks.

Ilu on vaataja silmades ning maitse on maitseja suus. Torrese veinimaja esindaja Anna Manchon nentis, et Sauvignon Blanc on otsekui klassikaline muusika ning Pinot Noir mekib kui rock’n’roll. Õhtu meeleolu kutsus juba rohkem rokkima. Olgu siis pealegi – Pinot võitis!

Kolmas katse. Kalamatsi talu kitsekoib pudelkõrvitsa ja musta leiva kastmega taldrikul. Torres Mas La Plana Cabernet 2012 versus Torres Manso de Velasco Cabernet 2012 klaasides. See ei ole enam jalgpall, see on poks. Ja ringis ei ole mingid kärbsed, vaid raskekaallased. Vana Maailm Uue vastu. Põhimõtteline vastasseis. Vana Maailm loodab jääda peale oma küpsusega, Uus Maailm seisab aga toore jõuga vastu. Kellele gentleman? Kellele musklimees? Väga isiklik otsus, kas pole. Lausa nii isiklik, et ei ole paslik välja öelda.

Torrese ja Leiva tegu, mida ei tehta, ei kvalifitseerunud ei koeruseks ega kriminaalseks (kuri)teoks. Kurjust polnud ju kusagil. Raamidest võib korraks välja astuda, et kohe jälle tagasi minna. Aga raamidest võib välja jäädagi. Selleks et mõista – raamideta maailm on avaram. Ja parem. Juhul, kui ei teki kiusatust vabadust kuritarvitada. Igaühel on voli endale ise raamid seada ning mitte kellegi raamid ei ole paremad, kui teiste omad.

Edasi läks õhtusöök vabalt ning raamideta. Leib pakkus veel mannavahtu piimalume ja vadakukaramelliga. Torres aga Santa Digna Estellado Rosé’d. Selgus, et Eesti praegusel esisommeljeel on Leivas viimane tööpäev. Pahane ei olnud ei tööandja ega töövõtja. Mõlemad mõistavad, et elu peab minema edasi, mitte tammuma paigal.

Ja veel selgus, et varem mitte tehtud tembuga tähistati Anna Manchoni sünnipäeva. Mõlema sündmuse tähistamiseks avati vahuveinipudelid sabraažiga.

Köök sai lõpuks rahu ja tulla saali teistega koos maitsma Torres Brandy 15 yo vastasseisu Torres Brandy 20 yo’ga. Kellel oli koju minnes vanem ja kellel noorem maitse suus kaasas, ei kuulu avalikustamisele. Peaasi, et igaüks leidis oma.

Aitäh Torres ja Leib Resto selle eest, et tegite seda, mida ei tehta. Palun tehke veel!